Kiri: Soomes elavad eestlased võiks rohkem kokku hoida ja oma rahvuse üle uhkemad olla ({{commentsTotal}})

Soome presidendi visiit
Soome presidendi visiit Autor/allikas: Raigo Pajula/www.facebook.com/thilves

Soomes elavad eestlased peaksid väärtustama oma juuri ning õpetama ka järeltulevatele põlvedele esivanemate kombeid ja tavasid, et jääks püsima rahvus ja emakeel, tõdeb muusikaõpetaja Enni Mardiste.

Lugesin artilklit ”Jaak Kiviloog: häbi või teabepuudus – miks eestlane Soomes eestlast (ja eestlust) väldib?”. Olen Helsingis klaveri- ja akordioniõpetajana ning laste hommikuringi ja muusikaringide juhendajana tegutsenud poolteist aastat.

Võin öelda, et nende kõige pisemate muusikahuviliste (1,4-2-aastaste) vanemad on küll väga ühtehoidvad. Enne tundide algust lapsed mängivad ja vanemad saavad omavahel jagada muljeid ja nii see toimub iga nädal. Suuremate laste puhul see nii ei avaldu enam, pigem on vanematel kiire (lapsed on 30 min või 45 min tunnis, vanemad käivad sel ajal poes või mujal). Kui tund lõpeb, aitab iga vanem lapse riidesse ja siis koju. Omavahel suhtlemist pole enam niimoodi märgata, nagu nooremate puhul.

Venelaste puhul näen küll rahvuslikku ühtekuuluvust palju, palju rohkem. Nad peavad lugu oma rahvusest, on uhked selle üle, et on venelased. Eestlased tõesti mõnikord justkui kardavad näidata ja öelda, et on eestlased. Pigem üritatakse rääkida vigast soome keelt, selle asemel et rääkida emakeelt – eesti keelt. (Muidugi on see ametiasutustes enesestmõistetav, et Soomes elades ja töötades räägime soome keelt.)

Tänavapildis ja ühistranspordis eestlased vahel küll endast head muljet ei jäta: väga ropp sõnavara, väga valju kõnemaneer jm. Muidugi võib seda tihti märgata ka soomlaste (kahjuks ongi see vahest neilt üle võetud käitumine) ja veel mõnede teiste rahvuste puhul. Sellest hoolimata on siin aga palju väga tublisid eestlasi.

Minu arust peaksid eestlased rohkem kokku hoidma ja uhked olema, et meid on nii palju Soomes elamas ja töötamas. Tuleks väärtustada oma juuri, õpetada ka järeltulevatele põlvedele esivanemate kombeid ja tavasid, et jääks püsima meie pisike rahvus ja kaunis emakeel. Omalt poolt püüan küll muusikaringides sellele igati kaasa aidata.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Lugejakiri



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: