Analüüs: viimastel aastatel püsib vahistatute hulk Eestis 700 inimese piires ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: AFP/Scanpix

Justiitsministeeriumile koostatud analüüsist selgus, et vahistatute arvus ja vahistamiste kestuses ei ole viimastel aastatel olulisi muutusi toimunud.

Viimastel aastatel on vahistatute arv Eestis püsinud 700 ligidal, viimane suurem langus vahistatute arvus oli 2013. aastal, ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik ERR.ee-le.

Analüüsi järgi viibib kõige enam inimesi vahi all seoses narkokuritegude ja varavastaste kuritegudega.

Keskmine vahistamise kestus eelmisel aastal oli 184 päeva ehk kuus kuud. 2013. aastaga võrreldes on keskmine vahistamisaeg pikenenud kolme päeva võrra.

Kohtueelses menetluses oli keskmine vahi all viibimise aeg 143 päeva ehk 4,7 kuud, samas kohtumenetluses oli keskmiseks vahistamise kestuseks 60 päeva ehk kaks kuud.

Analüüsist selgub, et võrreldes 2014. aastaga vähenes 2015. aastal ligi poole võrra vahistamise asendamine elektroonilise järelevalvega ehk eelmisel aastal kasutati vahistamise asemel elektroonilist valvet 14 inimese suhtes.

Kohtueelses menetluses esitas prokuratuur eelmisel aastal 1056 vahistamistaotlust, millest maakohus rahuldas 96 protsenti ning jättis rahuldamata neli protsenti.

Võrreldes vahistamistaotluste osakaalu kõikidest taotlustest registreeritud kuritegude jaotumisega piirkonniti, on osakaalud üldiselt madalamad või samad ning vaid Viru ringkonnaprokuratuuris on vahistamistaotluste osakaal suurem samal perioodil piirkonnas registreeritud kuritegude osakaalust.

Üle kahe aasta viibis vahi all 14 inimest, kõige pikem vahistamine kestis 3,2 aastat.

Alates tänavu 1. septembrist võib kohtueelses menetluses hoida kahtlustatavat vahi all teise astme kuritegudes senise kuue kuu asemel kuni neli kuud.

Üle nelja kuu viibis teise astme kuritegudes eelmisel aastal vahi all 202 kahtlustatavat.

Alaealised viibisid vahi all keskmiselt 123 päeva ehk neli kuud. Alates tänavu 1. septembrist võib kohtueelses menetluses hoida alaealist kahtlustatavat vahi all senise kuue kuu asemel kaks kuud.

Üle kahe kuu viibis kohtueelses menetluses eelmisel aastal vahi all 29 alaealist.

Toimetaja: Marek Kuul



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: