Holsmer lõpetab Postimehega vaidlemise
Tallinna Sadama nõukogu endine esimees Remo Holsmer (RE) leppis kohtukaotusega Postimehele ja ei kavatse vaidlust ringkonnakohtus jätkata.
"Minu jaoks on olulisim, et kohtuvaidluses ajalehega Postimees selgus tõde ja ma tõmban sellele teemale joone alla – Vjatšeslav Leedo kinnitas oma ütlustes kohtus, et mingit hüve või raha küsimist minu poolt pole olnud," ütles Holsmer Delfile.
Holsmeri sõnul ei lähegi juriidika ja tegelik elu teinekord kokku ning ta usub Eesti kohtusüsteemi jätkuvalt edasi.
"Kui Leedol on etteheiteid hangeteprotsessi kohta, siis on ta saanud vastused erinevates kohtuvaidlustes nii Tallinna Sadama kui majandusministeeriumiga. Ühtegi rikkumist pole kümnete esitatud vaidluste peale tuvastatud. Mingi ebamäärase jutu levitamist tema poolt võtan kui kättemaksus selle eest, et praamimonopol on läbi konkurentsi lõhutud," ütles Holsmer ja lisas, et temas süüdlast otsida pole põhjust.
"Kui rääkida kohtuotsusest, siis üllatav on see, et kohus asus positsioonile, et ilma allikata valefaktide esitamine ajalehes ongi aktsepteeritav. Kinnitas ju ainus võimalik allikas - Leedo - kohtus, et mina pole temalt raha küsinud," märkis ta.
Tema sõnul ütlesid ka kaks artiklid kirjutanud reporterit kohtus, et nende allikaks polnud Leedo ja nad isegi ei võtnud temaga oma väidete kontrollimiseks ühendust ning üks reporter kinnitas kohtus, et temal oli sisemine veendumus mitte faktid toonaste lugude kirjutamiseks.
Holsmeri hinnangul läksid ajakirjanikud kellegi pahatahtlikult levitatud laimu ohvriks.
Maakohus Holsmeri hagi ei rahuldanud
17. juunil ei rahuldanud Tartu maakohus Remo Holsmeri hagi Postimehe vastu ja jättis kohukulud tema kanda.
Kohus tõdes, et Holsmeri viidatud esimene väide "Kui praamiliinide saatus oli veel lahtine, käisid Saaremaal kaks Reformierakonna "tipptegijat", Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer ja nõukogu liige Kalev Lillo. Hiljem kohtuti ka Tallinnas, kuid jutt oli väidetavalt sama: paluti toetada parteid või pakuti võimalust hankida partner", ei sisalda väidet, mis puudutaks teda selliselt, nagu ta on hagiavalduses esile toonud.
Kohus märkis ka, et kuna esitatud väide ei sisalda selget ja konkreetset infot selle kohta, et Holsmer oleks raha või toetust küsinud, siis on kohus seisukohal, et Holsmeril ei ole võimalik nõuda selles väites avaldatud info ümberlükkamist või ebakohaseks tunnistamist.
Kohus leidis, et ka teised väited ehk "Kas sina hakkad minu partneriks?" küsinud Leedo ja "Ka mina saan kasulik olla,“ kõlanud vastus ning "põhihuvi seisnes erakonna rahaga toetamises", "summa olnud seitsmekohaline“, ei tee samuti viidet Holsmerile.
Kohtu hinnangul olid väited umbisikulised, ei sisaldanud Holsmeri nime, ametit ega esita ühtegi väidet või hinnangut tema kohta.
Kuna tunnistaja Vjatšeslav Leedo on avaldanud, et temalt on raha küsitud ja toetusest on olnud igal erakonnaga kohtumisel juttu, on väide kohtu hinnangul tõene ning puudub alus selle ümberlükkamiseks, märkis kohus.
Täiendavalt märkis kohus, et Postimees andis Holsmerile võimaluse esitada omapoolne kommentaar artiklile ja esitanud konkreetsed küsimused, millele Holsmer vastanud ei ole ning samuti ei ole Holsmer eitanud ega ka selgitanud seda, mis asjaoludel on tema helistanud Postimehe toimetusse ja küsinud, kas toimetusele on erakonna kohta midagi teada.
Seega on Holsmer ise kohtu hinnangul andnud põhjust ajakirjanduses tema tegevuse osas kahtluste avaldamiseks.
Kohus märkis, et Holsmerile antud suhteliselt lühike aeg omapoolsete seisukohtade esitamiseks ajakirjanikule võib olla seletatav ajakirjandusliku töö operatiivse iseloomuga.
Samuti märkis kohus, et Holsmer on kirjeldatud kohtumistel esinenud erinevates positsioonides ehk AS-i Tallinna Sadam nõukogu liikmena, riigikogu liikmena, Reformierakonna liikmena ning erinevate rollide samaaegsest täitmisest tulenev vastuolu kohtumistel tunnistajaga on loonud eeldused Postimehe poolt avaldatud artiklite ilmumiseks.
Ajalehes Postimees ilmunud arvamusloos „Lipsustatud sahkerdaja“ (II artikkel) kirjutati: “Nii kirus rivaalitseva poliitiku jultumust üks kahest Saaremaal laevaärimees Vjatšeslav Leedolt äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslasele. Nüüd, /.../ mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis“. Hageja hinnangul jätab väljend „lipsustatud sahkerdaja“ temast mulje kui ebaausast poliitikust ning see mõjutab tema valijate suhtumist temasse. Kohus nõustub hagejaga, et sõnal „sahkerdama“ on iseenesest eesti keeles pigem negatiivne varjund ning artikli pealkiri sisaldab teatud väärtushinnangut. Seda kinnitab ka kohtule esitatud semiootiline ekspertarvamus. Samas aga ei sisalda teine artikkel ühtegi viidet Holsmerile, tõi kohus esile ja lisas, et artikli seostamiseks konkreetselt tema isikuga peab tavalugeja olema piisavalt informeeritud ning tegema teatud ulatuses üldisusi.
Kohus leidis, et ei ole mõistlik eeldada, et tavalugeja teeb oma artikli analüüsi mahus ja ulatuses, mida on teinud eksperdid arvamuse koostamisel.
"Kostja ei saa kanda vastustust lugejate mõtete eest. Arvamusloo juures olev pilt on illustreeriv ning sellel ei ole kujutatud hagejat, nagu hageja hagiavalduses väitnud on. Sõnal „lipsustatud“ ei ole aga eesti keeles negatiivse kuvandiga tähendust," märkis maakohus.
Samuti on teises artiklis avaldatud: “Nii kirus rivaalitseva poliitiku jultumust üks kahest Saaremaal laevaärimees Vjatšeslav Leedolt äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslasele. Nüüd, /.../ mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis“. Hageja leiab, et sõnapaaridega “üks kahest” ja “äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslane” on ühemõtteliselt viidatud esimeses artiklile, kus on nimeliselt mainitud Remo Holsmeri ja Kalev Lillot. Asjaolu, et hinnangu “Nüüd mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis” subjektiks on Remo Holsmer kinnitab see, et artikli teises ja kolmandas lõigus räägitakse juba nimeliselt just temast.
Samas märkis kohus, et laused, millele Holsmer on viidanud, ei sisalda selgesõnaliselt tema nime. "Küll aga võib koostoimes esimese artikliga olla mõistlikule lugejale arusaadav, keda artiklis mõeldakse. Vaidlust ei ole, et reformierakondlased on Saaremaal Vjatšeslav Leedoga kohtumas käinud, seega on väide selles osas õige. Ka on tõele vastavaks osutunud väide, et Vjatšeslav Leedolt on Reformierakond toetust küsinud, erakonna toetamise teema on kõnes olnud igal erakonnaga kohtumisel. Seega on ka see väide tõele vastav ning alust sellise väite ümberlükkamiseks ei ole," sedastas kohus.
Holsmer esitas AS-i Postimees vastu hagi mullu septembris ning taotles tema kohta esitatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist.
"Viitan 4. ja 5. septembril 2015. aastal Postimehes ilmunud lugudele väidetava hüve küsimise kohta Vjatšeslav Leedolt. Kinnitan veelkord, et ei ole küsinud Vjatšeslav Leedolt mingisugustki hüve ja artiklites esitatud väited on valed," ütles Holsmer toona ERR.ee-le.
Holsmeri sõnul on ajalehes Postimees ilmunud kahes loos tuginetud anonüümsete allikate väidetele mitte faktidele ning need lood annavad edasi valesid väärtushinnanguid, mis on alusetult heitnud talle varju. Holsmeri hinnangul ei esitanud artikli autorid infot erapooletul või tasakaalukal viisil.
Toimetaja: Marek Kuul