Eestlane Nice'is: kõige hullem oli teadmatus ({{commentsTotal}})

Rünnaku ajal viibis Nice's mitmeid Eestist pärit inimesi, kes olid kogunenud promenaadile ilutulestikku vaatama või linna Prantsusmaa iseseisvuspäeva tähistama. Samuti Nice'is viibinud ettevõtte Fortumo PR- ja turundusjuhi Mattias Liivaku sõnul oli kõige hullem teadmatus.

"Me olime tolleks hetkeks, kui inimesed jooksma hakkasid, vanalinnas ja esialgu oli kõik rahulik. Me ootasime ühes toitlustusasutuses söögijärjekorras ja järsku hakkasid inimesed mõlemalt poolt meie suunas jooksma. Siis me hakkasime ka jooksma, läksime ühte kõrvalasuvasse baari, kus uksed suleti ja kus me ootasime umbes järgmised tund aega ja kontrollisime sotsiaalmeedia ja uudiste vahendusel, mis toimub," kirjeldas Liivak "Aktuaalsele kaamerale".

"Kõige hullem oli teadmatus. Esimesed pool tundi pärast neid sündmusi ei olnud üldse aru saada, mis juhtunud oli. Me eeldasime, et oli mingi rünnak toimunud, aga see, mis selle asja sisu on, palju ründajaid on, ei olnud absoluutselt teada. Seal baaris valdas hirmu- ja teadmatusetunne," lisas ta.

"Ma olin seal täiesti keskel. Ma hakkasin jalgrattaga kesklinnast sõitma. Sõites mööda promenaadi, nägin teel palju laipu lebamas. Inimesed jooksid laiali, nutsid. See juhtus viis minutit pärast seda, kui furgoonauto sõitis rahva sekka. Ma napilt pääsesin. Me sõitsime tagasi ja siis algas kesklinnas tulistamine. Kõik turistid, kõik inimesed tulid tänavatele, teed olid liiklusele suletud. 30 kiirabi võib-olla ja 20 politseiautot ei jõudnud alguses jooksva rahvamassi tõttu abivajajateni," rääkis veel üks sündmuskohal viibinu.

Euroopa Innovatsiooniakadeemia mentor Fred Moritz kirjeldas, et promenaadil valitses massipaanika.

"Me otsustasime, et me läheme vanalinna kaudu peatänavale. Ühel hetkel, kui me olime just peatänavaga liitumas, jooksis tohutu rahvamass meie poole. See oli täpselt ümber nurga, kust tulid need inimesed ja tulid massiliselt koos. See oli selline massipaanika, mis meid kõiki tänava peal sel hetkel üle võttis ja me ei osanud mitte midagi muud teha, kui lihtsalt nende inimestega kaasa joosta," rääkis ta.

"Üldiselt kui tänaval kõndida, siis kõik tundub väga-väga tavaline. Inimesed siiski teevad oma igapäevaseid tegevusi. Üks asi, mida võib tähele panna, on see, et kõrgendatud on järelevalve. Tänava peal on näha politseinikke ja kaitsemundrites mehi patrullimas. Võrreldes eilsega on neid inimesi palju rohkem patrullimas," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: