Arpo: täielikult pole võimalik terroriakte välistada ühegi turvameetmega ({{commentsTotal}})

Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Martin Arpo tõdes, et mistahes turvameetmetega pole võimalik terroriakte täielikult välistada.

Arpo rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et see, milliseid turvameetmeid on ühiskond valmis aktsepteerima, on ennekõike ühiskondliku kokkuleppe küsimus. Ta lisas, et julgeolekuasutused saavad tegutseda nende võimaluste piires - nii ressursi kui ka õiguslike vahendite mõttes -, mis neile on antud.

Tema sõnul on eemalt vaadatuna keeruline öelda, kas Prantsuse päästjad ja politsei tegid Nice'is juhtunu puhul kõik õigesti. "Aga kindlasti pole meil põhjust kahelda oma Prantsuse kolleegide professionaalsuses. Seda näitab kas või hiljuti lõppenud jalgpalli EM Prantsusmaal, kus tegelikult ei toimunud ühtki terroriakti, ja ilmselt mitte seetõttu, et terroristidel polnud soovi neid läbi viia, vaid pigem ikkagi seepärast, et neid suudeti edukalt ennetada ja erinevate meetmetega ära hoida," rääkis ta.

Arpo sõnul ei ole igat terroriakti mõtet tingimata seostada mõne suurema terroriorganisatsiooniga, kuigi seda ei saa ka välistada. "Aga tõsi on see, et alati üksiküritajate tegevust on raskem ennetada, kas või juba sellepärast, et nad ei räägi sellest kellelegi, nende tegevusest pole praktiliselt võimalik midagi enne teada saada, kui nad juba tegutsema asuvad," ütles ta.

Arpo kinnitas, et Euroopa julgeolekuteenistustel on pikk kogemus terrorismiga võitlemisel ja kõikidest kogemustest õpitakse ning seda tegevust muudetakse tõhusamaks.

"Võimalik, et tehakse ka ettepanekuid teatud täiendavat turvameetmete rakendamiseks, mis ei tähenda ainult julgeolekuasutuste tööd, vaid ka võib-olla ühiskonna poolt leppimist teatud piirangutega, teatud ebamugavustega nagu me näiteks juba lennujaamades turvakontrollis peame läbima. See on ühiskonna kokkuleppe küsimus, milliseid meetmeid ollakse valmis vastu võtma ja rakendama," selgitas ta.

Lõuna-Prantsusmaal Nice'is hukkus neljapäeva õhtul 84 inimest, kui rahvuspüha tähistanud inimeste hulka sõitis veoauto. Välisministeeriumi andmetel on ka vähemalt kolm Eesti kodanikku vigastada saanud.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: