Hanso: sõjaväeliste riigipöörete traditsioon on Türgis pikk ({{commentsTotal}})

Kaitseminister Hannes Hanso.
Kaitseminister Hannes Hanso. Autor/allikas: ERR

Eesti kaitseminister Hannes Hanso tõdes ERRi raadiouudistele antud kommentaaris, et sõjaväeliste riigipöörete traditsioon Türgis on pikk.

„Umbes kord dekaadis, kui sõjaväel on tekkinud tunne, et riigis hakkab kord kaduma, on nad võtnud võimu ja selle siis samm-sammult tsiviilvõimule tagasi andnud,“ sõnas Hanso.

Tänavuse riigipöördekatse ohust hakati välismeedias rääkima juba märtsikuus. Siiski tõdes Hanso, et mingisugust tegevusplaani või kindlat protokolli juhuks, kui ühes NATO riigis sõjavägi võimu haarab, tema näinud ei ole. Ühtlasi ei usu ta, et selliseks asjaks valmistumine vajalik oleks.

„Ma arvan, et NATO kui organisatsiooni mõte ei seisne siseriikliku poliitika analüüsis,“ sõnas Hanso ning lisas, et alliansi põhiülesanne on kollektiivkaitse ja sellele peabki keskenduma.

Öise riigipöörde katse mõjudest rääkides sõnas Hanso, et mingit negatiivset mõju Türgi tegutsemisele NATOs sellest tulla ei tohiks. Seda enam, et tema hinnangul oli riigipöördekatsega seotud küllalt väike osa Türgi sõjaväest.

„Fakt on see, et küllalt lühikese aja jooksul anti riigipöördekatse korraldajate poolt alla,“ sõnas ta.

Mis oleks aga NATO seisukohalt juhtunud, kui riigipöördekatse oleks õnnestunud? Hanso sõnul oleks see kindlasti rahvusvaheliselt, seal hulgas ka alliansi tasandil hukka mõistetud.

„Ka NATO on ju väga selgelt väärtustepõhine organisatsioon ja riigid, mis selles osalevad, jagavad demokraatlikke väärtusi,“ sõnas kaitseminister.

Samas tõdes ta, et pikemas perspektiivis oleks koostöö tõenäoliselt jätkunud.

„Varem on neid olukordi suudetud Türgiga lahendada ja Türgi liitlassuhe NATOga pole selliste turbulentside käigus muutunud,“ sõnas Hanso ning lisas, et poliitikas tuleb olla valmis igasugusteks olukordadeks.

Näitena tõi ta välja Suurbritannia otsuse astuda välja Euroopa Liidust.

„Me peame leidma selleks tsiviliseeritud kokkuleppe ja lahenduse, olgugi, et väga paljudele see ei pruugi meeldida,“ märkis Hanso, kelle sõnul tuleb asju mõnikord lihtsalt aksepteerida.

Toimetaja: Karin Koppel



Nachum Ulanovsky ja ta kolleegid tegid katseid nahkhiirtega.

Ajus on kaaslaste asukoha jälgimiseks oma rakud

Hea on enamasti teada, kus me oleme. Enam-vähem sama kasulik on aga enamasti teada, kus täpselt on meie kaaslased. Nüüd tuleb välja, et ajus on mõlemat laadi teadmise jaoks olemas omad spetsialiseerunud rakud.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: