Rundales tähistati Baltimaade tuntuima lossi- ja aiakompleksi 280. sünnipäeva ({{commentsTotal}})

Baltimaade tuntuimas lossi- ja aiakompleksis - Lätis asuvas Rundale lossis - tähistati rajamise alguse 280. aastapäeva.

Palee ruumid on renoveeritud, juubeliks avati mitu haruldast väljapanekut. Kümnel hektaril laiuv barokkstiilis prantsuse aed on taastatud nii, nagu arhitekt Francesco Bartolomeo Rastrelli selle kunagi kavandas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Veerand miljoni külastajaga aastas on Leedu piiri lähedal asuv Rundale loss Baltimaid väisavate turistide populaarsemaid sihtkohti. Külastajate esikolmiku moodustavad sakslased, hispaanlased ja jaapanlased, eestlased kümne esimese hulka ei mahu.

Läti riik on Rundale lossi ja pargi renoveerimist pidanud tähtsaks aastakümneid, teine pool kompleksi majandamiseks vajalikust rahast saadakse piletitulust.

Rastrelli kavandatud lossiümbrus on ainulaadne. Siinses roosiaias näeb isegi 16.sajandi ajaloolisi sorte, tänapäevastest rääkimata. Juubeliaastaks sai uue väljanägemise roheline teater, kuid Rundale lossipark ei saa vist kunagi päris valmis.

"Praegu on meie aias 2300 erinevat roosisorti. Tulevikus plaanime aias veel suuremaid töid - hakkame taastama endist talveaeda ja kasvuhoonet," selgitas Rundale lossimuuseumi direktor Imants Lancmanis.

"Aktuaalsele kaamerale" intervjuu andnud Läti tuntumaid kunstiajaloolasi ja restauraatoreid Imants Lancmanis on Rundale renoveerimist juhtinud aastakümneid.

280. sünnipäevaks üllatab ta põneva lisaga püsiväljapanekule "Gootikast juugendstiilini" ja jahiruumiga, mida kaunistab karikas, mille kinkis Poola kuningas August II hertsog Ernst Johann von Bironile. Tänavu näeb Rundales ka von Behri suguvõsa rariteetseid portreid.

"Selles ruumis on väljas Läti kultuuriloos väga tähtsad 23 portreed, mis on 95 aasta järel taas Lätis tagasi. Need on von Behri suguvõsa portreed 18. sajandist kuni 19. sajandi lõpuni," rääkis Lancmanis.

Renoveerimise ulatust peaks ilmestama need kaks numbrit - Rundale lossikompleksi korrastamine algas 1970. aastate algul ja kokku moodustab palee koos ümbrusega üle 70 hektari suuruse ala.

Toimetaja: Laur Viirand



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: