Asekantsler: ”alkoholirallit” Lätti ei põhjusta niivõrd aktsiisivahe, kuivõrd madalate kuludega ärimudel
Eesti tarbijate hoogustunud alkoholiostud Lätist ei ole seletatavad kahe riigi erineva aktsiisitaseme, vaid pigem madalaid kulusid võimaldavate ”laolaadsete poodide” avamisega piiri vahetus läheduses, leiab rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.
”Meil on Euroopas arvatud turg – nii et nagu Soome peab oma alkoholipoliitikas arvestama Eestiga, peame meie arvestama Lätiga,” märkis Jegorov Vikerraadio saates ”Uudis+”.
Lätis vahetult Eesti piiri läheduses tegutsevad alkoholipoed on pannud muretsema nii Lõuna-Eestisse ulatuvad Eesti kaubandusketid kui ka sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski, kes täna pöördus selles küsimuses rahandusminister Sven Sesteri poole.
Jegorovi hinnangul ei ole mainitud poodide kasvavad müügimäärad niivõrd seotud Eestis aastavahetusel tõusnud alkoholiaktsiisiga, vaid lisaks mainitud madalakululisele ärimudelile ka sellega, et turism on suvekuudel vilkam kui talvel.
”Vaevalt et keegi detsembrikuus suure libeduse ja lumehangedega viitsib seda teekonda ette võtta,” rääkis Jegorov.
”Metanoolitragöödia on meeles, salaalkohol pole probleem”
Alkoholiaktsiisi laekumised moodustavad umbes 3 protsenti kõikidest maksulaekumistest. Dmitri Jegorovi sõnul pole seega põhjust nende mõju riigieelarvele üle tähtsustada. Samuti ei ole ta nõus väitega, et rahandusministeeriumi peamine huvi pole rahva tervis, vaid läbi võimalikult rikkaliku aktsiisilaekumise [ja seega ka võimalikult suure koguse tarbitud alkoholi -toim] riigieelarve paisutamine.
Ühest küljest peame jooma selleks, et maksulaekumisi tuleks ja teisest küljest on oluline, et inimesed ei jooks väga palju.
”Rahva tervise mure on kas otseselt või kaudselt ka rahandusministeeriumi teema, sest ühest küljest laekub tarbitava alkoholi pealt aktsiisi, kuid teisest küljest me kulutame maksuraha selleks, et liigse tarbimise teistsuguseid kulusid kinni maksta – läbi haigekassa ja oma tervise. Joome ja ravime ennast,” näitlikustas Jegorov saates.
Ta siiski tuletas meelde, et alkoholi tarbimine Eestis väheneb juba kaks aastat järjest. Ka salaalkohol – millele alkoholitootjatele meeldib aktsiisitõuse vastustades viidata – on olnud Jegorovi hinnangul viimasel ajal üsna väike probleem võrreldes näiteks salakütuse, ja eriti -tubakaga.
”Vaatamata sellele, et metanoolitragöödia Pärnus toimus aastaid tagasi, on see siiski väga paljudel inimestel meeles. Ma usun, et väga vähesed inimesed on valmis ostma kusagilt kangi alt mida iganes,” kommenteeris asekantsler.
Hinnates poliitikute tehtud otsuseid alkoholiaktsiisi tõstmiseks tõdes Jegorov, et alati tuleb hinnata ka seda, kuhu raha läheb.
”Kui vaadata, millele [aktsiisitõusuga kogunevat raha] kulutatakse, siis on väga raske väita, et need on asjad, mida meil Eestis vaja ei ole – võtkem kas või lastetoetused. Sellised otsused on alati keerulised, sest peame arvestama mitme teguriga. Ühest küljest peame jooma selleks, et maksulaekumisi tuleks ja teisest küljest on oluline, et inimesed ei jooks väga palju.”
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Uudis+