Välisministeerium ootab Prantsusmaalt infot kahe Nice'is olnud eestlase saatuse kohta ({{commentsTotal}})

Välisministeeriumile teadaolevalt sai Nice'i terrorirünnakus viga neli Eesti kodanikku. Kahe puhul soovitakse Prantsusmaa võimudelt täiendavat informatsiooni ja kinnitust, et need inimesed on elus.

Neist kaks viibivad haiglas ja nende asukoht on ministeeriumile teada. Küll oodatakse endiselt Prantsusmaa ametivõimudelt infot selle kohta, kus ja millises seisus on kaks ülejäänud eestlasest kannatanut.

"Aktuaalne kaamera" küsis välisministeeriumilt, miks ei ole neljast vigastatud eestlasest kaht veel leitud.

"Me ootame seda infot tõepoolest Prantsuse ametivõimudelt. Täna laekus meile Prantsuse välisministeeriumilt info, et 84-st hukkunust on tuvastatatud praeguseks 52. Samal ajal on tuvastamata isikuid ka nende inimeste hulgas, kes on haiglas. Meil ei ole praegu muud teha, kui oodata siis infot," vastas välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Kersti Eesmaa.

"Kas te teate, kas need kaks inimest on elus?" küsis ERR täpsustuseks.

"Meil selle kohta andmed puuduvad. Nagu ma ütlesin, me peame ootama tõepoolest infot Prantsuse ametivõimudelt. Nii lähedased kui Eesti ametivõimud on teinud kõik võimaliku selleks, et see tuvastamine oleks võimalikult kiiresti võimalik," selgitas Eesmaa.

Postimees: hukkuda võis kaks Eesti elanikku

"Kõik märgid näitavad, et Nice’i rünnak võis tuua Eestile esimesed terroriohvrid – Tatjana, kes puhkas koos abikaasa, tütre ja lastelastega Nice’is, ning Tallinna noormehe Rickard Kruusbergi (21), kes osales seal peetud innovatsiooniakadeemias," kirjutab ajaleht Postimees.

Mõlema saatusest pole omastel ega tuttavatel õnnestunud nelja ööpäeva jooksul vähimatki aimu saada. On vaid teada, et mõlemad osalesid Prantsuse iseseisvuspäeva õhtustel pidustustel Nice’i promenaadil.

Infot terroriohvrite kohta annavad Prantsuse võimud avalikkusele vaid juhul, kui teave on täiesti kindel. Hukkunute puhul peavad omaksed surnukeha tuvastama või kui see on võimatu, tehakse DNA-ekspertiis.

Ka rahvusvahelises meedias, näiteks ajalehes The Guardian kirjutatakse, et Nice'is toimuval innovatsiooniakadeemial osalenud 22-aastane ukrainlasest Kanada kodanik Misha Bazelevsky ja 21-aastane Rickard Kruusberg on siiani ametlikult leidmata.

Toimetaja: Tiina Jaakson, Laur Viirand



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: