Saksamaal ründas kirvega relvastatud afgaani noormees rongireisijaid ({{commentsTotal}})

{{1468896869000 | amCalendar}}

Saksamaa lõunaosas Würzburgi linnas ründas 17-aastane kirve ja noaga relvastatud afgaani noormees esmaspäeval rongireisijaid. Vigastada sai neli inimest, neist kolm tõsiselt.

Ründaja tapeti põgenemiskatsel, teatas Baieri osariigi siseminister Joachim Herrmann BNS-i ja BBC teatel.

Varem teatas Saksa ajakirjandus 20 kannatust. Suurem osa neist oli ilmselt üksnes šokis, ent ei saanud füüsilisi vigastusi.

Saksamaa võimud teatasid hiljem, et Ochsenfurdi linnas leiti põgeniku toast äärmusrühmituse ISIS lipp, mis oli käsitsi joonistatud. Samuti kinnitati, et ta oli rünnates karjunud "Jumal on suur" ehk "Allahu akbar".

Äärmuslastega seotud uudisteportaal Amaq teatel on ISIS kinnitanud, et ründaja oli nende võitleja.

Siseminister Herrmanni sõnul pole hetkel siiski veel selge, kas noormehel oli ka otsene seos ISIS-ega või oli ta iseseisvalt radikaliseerunud. ISIS võtab nimelt sageli vastutuse ka rünnakute eest, mille on sooritanud isikud, kellel reaalset seost rühmitusega pole ja kes on vaid ISIS-e tegevusest inspiratsiooni saanud.

Praeguseks on ka teada, et Afganistanist pärit noormees oli saabunud Saksamaale alaealise ja saatjata varjupaigataotlejana ning ta elas pärast põgenikekeskusest lahkumist ühe kasupere juures.

Neli vigastada saanud inimest on pärit Hongkongist. Kahe vigastatu seisund on kriitiline.

Ajalehe The South China Morning Post väitel on kannatanuteks 62-aastane mees, tema 58-aastane naine, nende 27-aastane tütar ja viimase 31-aastane elukaaslane. Perekonna 17-aastane poeg rünnakus viga ei saanud.

Saksamaal on kasvamas hirm, et islamimaadest pärit uusimmigrandid võivad hakata kujutama üha suuremat julgeolekuriski. Võimude sõnul on selle ohuga aga väga raske võidelda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Seda riski ei saa kõrvaldada. Kavatseme suurendada politsei kohalolekut kogu riigis, kavatseme tugevdada turvameetmeid, tõstame turvajõudude kohalolekut kohalikus ühistranspordis, kuid ma valetaksin, kui ütleksin inimestele, et kõik see aitaks selliseid rünnakuid peatada," ütles Herrmann.

Toimetaja: Laur Viirand



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: