Moscovici: EL ootab aasta lõpuks kokkulepet Ateenaga võlakoorma üle ({{commentsTotal}})

Tsakalotos (vasakul) ja Moscovici.
Tsakalotos (vasakul) ja Moscovici. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopa Liit ja Kreeka loodavad jõuda aasta lõpuks kokkuleppe Kreeka võlakoorma üle, ütles Euroopa Komisjoni majandusvolinik Pierre Moscovici esmaspäeval.

"Me peame saavutama aasta lõpuks positiivse kokkuleppe, mis hõlmab Rahvusvahelist Valuutafondi (IMF)," ütles Moscovici pärast kohtumisi Kreeka peaministri Alexis Tsiprase ja rahandusministri Efkleidis Tsakalatosega.

Prantslasest volinik rõhutas, et mis tahes kokkulepe peab hõlmama IMF-i, mis on seni keeldunud osalemast eelmisel aastal kokku lepitud Kreeka kolmandas 86 miljardi euro suuruses abipaketis.

Moscovici sõnul on IMF-i täielik kaasatus kõigi osapoolte huvides. IMF-i osalemine lisaks abipaketile "tõsiseltvõetavust ja nähtavust", lausus ta.

IMF on öelnud, et ei liitu kolmanda abipaketiga enne, kui näeb EL-ilt konkreetset plaani Kreeka võlakoorma arvestatavaks vähendamiseks.

Eurotsoon on seisukohal, et Kreeka on suuteline saavutama 3,5-protsendise esialgse eelarveülejäägi, mis ei sisalda võla teenindamist. IMF-i hinnangul on 1,5-protsendine ülejääk parim, mida on võimalik Kreekalt oodata.

Kreeka abipaketi sügisene ülevaatus hõlmab pankade halbu laene ja töösuhteid, mis toovad Kreekas ilmselt kaasa rahutused.

"Me peame sisenema uude koostöö ja usalduse faasi...peame tegutsema sidusalt selles osas, mis on juba otsustatud," ütles Moscovici, kelle sõnul oodatakse Kreeka majanduselt 2016. aasta teises pooles surutisest väljumist.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: