5 uudist, mida täna hommikul teada: olukorrast Türgi haridussüsteemis, Prantsuse eriolukorra pikendamisest ja Narva uue koguduse loomisest ({{commentsTotal}})

5 uudist, mida täna hommikul teada
5 uudist, mida täna hommikul teada Autor/allikas: ERR

Tere hommikust! Siin on valik uudiseid, millega päeva alustada. Juhatame teid sisse teemadesse, millel toimetus täna kätt pulsil hoiab.

Eesti üliõpilased: Türgi rikub Euroopa kõrgharidusruumi põhimõtteid

 

Eesti Üliõpilaskondade Liidu hinnangul rikub Türgi valitsus Euroopa kõrgharidusruumi põhimõtteid, kuna riiklik kõrghariduse komisjon nõuab 1577 dekaani ametist lahkumist. Lisaks on vallandatud üle 15 000 haridustöötaja.

Liidu esindaja Katrina Koppeli sõnul toimub hetkel Türgis kõrghariduse politiseerimine. "See pole esimene kord kui mõni režiim üritab kasutada haridust oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Iga taoline sekkumine nõuab absoluutset hukkamõistu," märkis ta.

Kokku on tänaseks Türgis kokku töölt kõrvaldatud rohkem kui 45 000 inimest. Haridustöötajate kõrval on sunnitud tööpostilt lahkuma pea 9000 siseministeeriumi ja 1500 rahandusministeeriumi töötajat. Peaministri ametkonnast pidi lahkuma 250 inimest.

Veel enne seda vahistati 6000 sõdurit, pea 9000 politseiametnikku vallandati ja ametist kõrvaldati 3000 kohtuniku.

Trump kinnitati vabariiklaste presidendikandidaadiks

 

Trump võtab kandidatuuri ametlikult vastu neljapäeval, kui peab kõne parteikongressi lõpupäeval. Samuti kinnitati asepresidendikandidaadiks Mike Pence.

Pidulikul tseremoonial teatasid iga osariigi esindajad eelvalimiste tulemuse ja juba New Yorgi osariigi kohal saavutati maagiline number 1237, mis oli nimetamiseks vajalik. Tulemusest teatas kandidaadi 35-aastane poeg Donald Trump Junior, mille peale puhkesid tormilised kiiduavaldused.

Prantsuse rahvusassamblee toetas eriolukorra pikendamist

Alamkoda toetas kolmapäeva varahommikul seitse tundi kestnud ägeda debati järel eriolukorra pikendamist häältega 489 poolt ja 26 vastu. Ühtlasi andis rahvusassamblee võimudele loa otsida prokuröri heakskiiduta läbi pagasit ja sõidukeid.

Alates 13. novembri Pariisi terrorirünnakutest kehtiv eriolukord annab politseile lisavolitused läbiotsimiste ja kahtlustatavate koduaresti panemiseks.

Pikendamise peab nüüd heaks kiitma ka senat. Kui senat eriolukorra pikendamise heaks kiidab, on tegemist eriolukorra neljanda pikendamisega alates novembrist.

Ilmateade

 

Narva võib saada aasta lõpuks uue luterliku koguduse

 

22. juunil ostsid riik ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) pankrotipesast välja Narva Aleksandri kiriku, teatas EELK konsistoorium BNS-ile. Samanimeline kogudus on aga jätkuvalt pankrotis, mistõttu otsustas kirikuvalitsus anda uue Narvas koguduse rajamise ettevalmistamine Käsmu koguduse õpetaja Urmas Karileedi hoole alla.

Kuigi Narva Aleksandri kirik on välja ostetud, on selle kasutamine praegu seoses Päästeameti ettekirjutustega keelatud. Nende ettekirjutuste täitmiseks ning kiriku kommunaalkulude katmiseks vajab loodav kogudus välist abi ja toetust.

Seepärast on EELK konsistoorium ja piiskop Einar Soone teinud üleskutse kõigil, kes kirikuelu jätkumist Narvas oluliseks peavad ning kel on võimalik, omapoolse annetusega uue koguduse rajamist ja tööd toetada.

Tinkoff on Tour de France’il kõige rohkem raha teeninud

 

Pärast Touri 16. etappi on kõige rohkem auhinnaraha teeninud Tinkoffi meeskond – kokku 87 850 eurot. Suurima panuse on andnud kolm etappi võitnud Peter Sagan. Touri lõpus Tinkoff vaevalt selles arvestuses esikohal on, sest kokkuvõttes pole neil praegu ühtegi ratturit esikümnes, vahendab Rattauudised.ee.

Tabeli lõpus on Cannondale-Drapac 5720 euroga. Nigelalt käib ka Tanel Kangerti tööandja Astana käsi, kes on kogunud kõigest 11 460 eurot.

Mullusel Touril, mis lõppes teadupärast Chris Froome’i võiduga, teenis tema koduklubi Sky kokku 556 630 eurot. Froome’i panus sellest oli 450 000 eurot. Tõsi, etappidel ja kokkuvõttes säravad ratturid ei saa kogu summat endale, vaid see jagatakse tiimisiseselt ära

 

Toimetaja: Allan Rajavee



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: