Suurbritannia loobub EL-i eesistumisest, Belgia on valmis asendama ({{commentsTotal}})

{{1469004468000 | amCalendar}}
Briti peaminister Theresa May eile oma esimesel valitsuskabineti istungil.
Briti peaminister Theresa May eile oma esimesel valitsuskabineti istungil. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Peaminister Theresa May teatas täna ametlikult, et Suurbritannia loobub olemast Euroopa Liidu eesistujariik järgmise aasta teises pooles. Belgia teatas seepeale uuesti, et on nõus Suurbritannia eesistumisperioodi enda kanda võtma.

Valitsuse pressiesindaja kinnitusel andis May täna otsusest telefoni teel teada ka Euroopa Ülemkogu alalisele eesistujale Donald Tuskile, vahendasid Briti rahvusringhääling BBC, Reuters ja BNS.

Briti peaminister põhjendas otsust sellega, et tulevikus peab London keskenduma pigem lahkumisläbirääkimistele.

Tusk omakorda kinnitas, et aitab omalt poolt kaasa sellele, et "Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust kulgeks võimalikult sujuvalt".

Täna kohtub May Saksamaal liidukantsler Angela Merkeliga, homme aga saab Briti valitsusjuht kokku Prantsusmaa presidendi François Hollande'iga.

May on varem öelnud, et Suurbritannia käivitab ametliku EL-ist lahkumisprotsessi ehk Euroopa Liidu lepingu 50. artikli pärast seda, kui London on pannud paika Brüsseliga peetavate läbirääkimiste täpsed eesmärgid. Tõenäoliselt käesoleva aasta sees protsessiga veel algust ei tehta.

Suurbritannia seisukoht eesistumise küsimuses on oluline ka Eesti jaoks, sest seniste plaanide kohaselt peab Eesti olema eesistujaks vahetult pärast Suurbritanniat ehk 2018. aasta esimeses pooles. 2017. aasta esimese poole eesistujaks on aga Malta.

Nii Eesti kui ka Malta esindajad on juba pikemat aega üritanud nimetatud teemal selgust saada - ühe variandina on kaalutud Suurbritannia eesistumisperioodi jagamist Malta ja Eesti vahel. Belgia välisminister Didier Reynders on aga öelnud, et vajadusel võib Euroopa Liidu eesistumise 2017. aasta teises pooles võtta enda kanda ka Belgia.

Peaminister Taavi Rõivase sõnul tervitab Eesti Belgia valmisolekut asendada 2017. aasta teises pooles Ühendkuningriiki Euroopa Liidu eesistujana, sest kahtlemata on nii lühikese etteteatamise puhul eesistumise korraldamine Belgia pealinnast Brüsselist logistiliselt kõige lihtsam.

Ametnik: Belgia on valmis Suurbritannia eesistumise enda kanda võtma

Belgia on valmis võtma enda kanda Suurbritanniale kavandatud Euroopa Liidu eesistumise 2017. aasta teises pooles, ütles Belgia ametnik täna pärast May teadaannet.

"Belgia on valmis presidentuuri enda kanda võtma, kui meilt seda palutakse," ütles Belgia välisministeeriumi pressiesindaja Didier Vanderhasselt AFP-le.

Toimetaja: Laur Viirand



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: