Mullu kavandati või viidi EL-is täide rekordiliselt palju terrorirünnakuid ({{commentsTotal}})

Lilled, küünal ja kiri
Lilled, küünal ja kiri "Ma olen Charlie, ma olen Bataclan, ma olen Nice, elagu vabariik, elagu Prantsusmaa" Strasbourgis pärast Nice'i rünnakut. Autor/allikas: Frederick Florin/AFP/Scanpix

Eelmisel aastal kavandati, nurjati või viidi Euroopa Liidus täide rekordiliselt palju terrorirünnakuid, teatas Europol.

Agentuur selgitas, et mullu registreeriti EL-is 211 terrorirünnakut ehk kõige rohkem alates 2006. aastast, mil sellekohaseid andmeid koguma hakati, vahendas BBC.

Ebaõnnestunud, nurjatud ja lõpule viidud terrorirünnakuid oli kuues Euroopa Liidu liikmesriigis: Taanis, Prantsusmaal, Kreekas, Itaalias, Hispaanias ja Suurbritannias.

Neist rünnakuist 103 olid Suurbritannias, peamiselt Põhja-Iirimaal. Suurbritannia järel oli enim rünnakuid - 72 - Prantsusmaal. 25 rünnakut pandi toime Hispaanias.

Europoli andmetel sai eelmise aasta terrorirünnakutes 151 inimest surma ja üle 360 vigastada.

Suurim osakaal arreteerimistest Euroopa Liidus olid seotud islamiäärmuslastega. Agentuuri raporti kohaselt arreteeriti džihaaditerrorismiga seoses 687 inimest, kellest 94 protsenti mõisteti süüdi. Terrorismikuritegudega seoses arreteeriti üle tuhande inimese, neist 424 Prantsusmaal.

Agentuur toob oma raportis välja ka kaks murettekitavat trendi. "Üldist ohtu suurendab märkimisväärne arv tagasi saabunud terrorivõitlejaid, kes nüüd liikmesriikide pinnal on. Samuti märkimisväärne natsionalistlike, rassistlike ja antisemiitlike arvamusavalduste kasv üle kogu Euroopa Liidu, mis toovad kaasa parempoolseid äärmuslikke tegusid," selgitab agentuur.

Europoli andmetel pole siiani kindlaid tõendeid selle kohta, et terroristid kasutavad süstemaatiliselt ära pagulastevoogu, et märkamatult Euroopasse saabuda.

Samas märkis agentuur, et kaks meest, kes osalesid Pariisi terrorirünnakutes mullu novembris, saabusid Euroopa Liitu koos pagulastega Süüriast läbi Kreeka.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: