Ministeeriumi plaan vähendaks märgatavalt vahekohtute jõudu
Tavakohtute kõrval tegutsevad eraõiguslikud vahekohtud, mis tegelevad näiteks kiirlaenuvõlgnevustega, võivad saada tulevikus tunduvalt karmimad reeglid. Justiitsministeeriumi plaan näeb muu hulgas ette, et vahekohtu otsus saab jõu alles siis, kui selle on üle vaadanud ja heaks kiitnud ka tavakohus.
Vahekohtuid saavad moodustada ettevõtted ise. Seejuures on laenaja tihtipeale juba lepingusse sisse kirjutanud, et vaidlus läheb vahekohtusse.
Justiitsministeerium loodab, et uus kord, mille järgi peavad vahekohtu otsused käima läbi ka tavakohtust, muudab pildi selgemaks. "See peaks ebaõiglased vahekohtu lahendid meie õigusruumist ära kaotama," selgitas ministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus ERR-ile.
Nikluse sõnul on plaan seotud hiljutise riigikohtu lahendiga, mis viitas just sellele, et vahekohtu lahendid tuleks kohtus täidetavaks tunnistada.
Lisaks sellele näeks justiitsministeerium, et vahekohtusse mineku ettepanek tehakse laenajale alles siis, kui ta on võlgu jäänud. Kui võlgnik ei nõustu, järgneb tavaline kohtuvaidlus.
Kohtud saavad tööd juurde
Eestis on kümmekond vahekohut, mis teevad sadu otsuseid. Üle-eelmise aasta seisuga saadeti vahekohtutest täituritele 1850 otsust.
Kui kohtud peavad hakkama kõiki vahekohtute otsuseid üle vaatama, annab see neile loomulikult tööd juurde. "See on kaalumist väärt risk. Esimesel paaril aastal võib see seda tähendada küll, aga teiselt poolt ei ole see kohtumenetlus niivõrd keeruline, vaid formaalne ja jämedakoeline kontroll," rääkis Niklus.
"Vaidluse sisusse ei hakka [kohus] minema, vaid vaatab ära üldisemad reeglid. Kui [vahekohtu otsus] on väga ebaõiglane, siis saab öelda, et see ei sobi. Aga õiguslikke hinnanguid tegelikult andma ei hakata, see on üldine hindamine."
Justiitsministeerium on saatnud ideed tutvumiseks erinevatele huvigruppidele.
Kaubandus-tööstuskoda, kelle juures tegutseb Eesti vanim ja väljakujunenud mainega vahekohus, leidis, et ministeeriumi plaan muudaks vahekohtumenetluse vähem atraktiivseks, aeganõudvamaks ja suurendaks kohtute koormust.
E-vahekohus ja isePankuri vahekohus leidsid aga, et õigusloomeline sekkumine peaks olema võimalikult vähe invasiivne ja lepinguvabadust piirav.
Vahekohtu juht: ministeerium on üle reageerinud
E-vahekohtu omanikfirma juht Mihkel Tasa ütles ERR-ile, et uus kord muudaks menetluse kulu ligi 100% kallimaks ning samuti pikeneks kogu menetluse ajaline kestus. "[Seetõttu] eelistatakse väikeste rahaliste nõuete puhul edaspidi veelgi enam maksekäsu kiirmenetlust," ütles ta.
"Üksikutest süsteemi kuritarvitustest ajendatuna on ministeerium minu arvates üle reageerinud. Selle asemel, et kehtestada täpsemaid nõudeid alalistele vahekohtutele, muudeti väikesemahuliste nõuete menetlemine majanduslikult ebaotstarbekaks," märkis Tasa.
"Paistab esmapilgul riigi seisukohalt ehk efektiivne lahendus - väike muudatus ja suur efekt. Nägemata jäävad aga võimalused, mida riikliku kohtusüsteemi väline poolte kokkuleppel põhinev vaidluste lahendamise viis, ühendatuna tänapäevaste tehnoloogiliste lahendustega, pakub."
Kuna ministeerium ootab veel erinevatelt osapooltelt tagasisidet, pole praeguseks siiski täielikult paigas, milline saab olema eelnõu, mis lõpuks valitsusse saadetakse.
Toimetaja: Oliver Kahu