Sagenenud rünnakud on toonud ka Eesti kindlustusfirmadele esimesed terrorismiga seotud juhtumid ({{commentsTotal}})

Sagenenud terrorirünnakud on toonud Eesti kindlustusettevõtetele esimesed terrorismiga seotud juhtumid. Eestis saab end terrorismikahjude vastu kindlustada, kuid kindlustusseltside liidu teatel tasub probleemide vältimiseks hoolikalt kontrollida, milliseid kulusid konkreetne leping katab.

Hiljutised terrorirünnakud, mis on toime pandud paikades, kuhu eestlasedki reisivad, on kasvatanud huvi terrorikahjude vastu kindlustamiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui me oleme kindlustusandjatega rääkinud, kas viimaste aastate terrorirünnakud on klientide huvi tõstnud terrorikaitse suhtes, siis tegelikult jah, huvi tõus on olemas, aga hinnanguliselt mitte üle 10 protsendi," rääkis kindlustusseltside liidu juht Mart Jesse.

If Kindlustuse reisikindlustuses on terrorismivastane kaitse meditsiiniabi kindlustusel ja reisitõrke kindlustusel. See kehtib juhul, kui terrorirünnak toimub reisi vältel. See ei kehti, kui inimene ei saa reisile minna seetõttu, et sihtpunktis on terrorirünnak. Oluline nüanss on ka see, et kui inimene reisib teadlikult kõrge ohutasemega riiki, siis see kaotab tema kindlustuskaitse.

"Meie lähtume välisministeeriumi ohuteadaannetest ja enne reisile minekut tasuks alati üle vaadata, kas konkreetses sihtkohas, kuhu reisitakse, on välisministeerium andnud hoiatuse, et sinna ei peaks reisima. Sellisel juhul terrorismikaitse ei kehti," kinnitas If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuht Kairit Liig.

Mart Jesse kinnitusel võimaldab enamik kindlustusseltse kaitset terrorismikahjude vastu.

"Kui veel mõni aasta tagasi sai terrorismi vastu osta lisakaitse, sest standardkaitse ei katnud terrorismi vastu, siis praegu üha enam kindlustusseltse pakuvad terrorismikaitset standardtingimuste ühe osana," rääkis Jesse.

"Mis hinnaga kindlustus on, seda teavad kindlustusseltsid kõige rohkem, kuid fakt on see, et mida suurem riskitase ja mida suuremad kulud selle kohaga on, seda kõrgem hinnalipik," lisas ta.

Euroopa Liidu politseiagentuuri Europol andmeil sooritati mullu EL-i liikmesriikides koos ebaõnnestunud katsetega kokku 211 terrorirünnakut.

Välisministeerium soovitab olla ettevaatlik

Välisministeeriumi teatel tuleks suurenenud terrorismiohu tõttu maailmas välismaale reisivatel eestlastel olla senisest ettevaatlikum. Vältida tasuks massikogunemisi, riskipiirkondi ning meeles pidada, et ohud võivad peituda ka turistide hulgas populaarsetes meelelahutuspaikades.

Välis- ja siseministeeriumi ning teabeameti koostöös valmis täna teabeleht, mis õpetab, kuidas käituda terrorirünnaku korral.

"Tegelikult viimase aja sündmused, kui me vaatame kas või viimast aastat, näitavad, et terrorism on ka Euroopas uus reaalsus, sellega tuleb arvestada," rääkis välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Kersti Eesmaa.

"Näiteks me soovitame vältida massikogunemisi, kui kuskil hakkab kogunema mingi rahvahulk, kes ei ole päris tavapärane, siis mitte jääda sinna vaatama, mitte pildistada, mitte filmida," lisas ta.

Eesmaa sõnul on terrorismiohu suhtes keeruline ette hoiatada, eriti kui on tegemist üksiküritajatega.

Toimetaja: Merili Nael



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

Kaljuranna hinnangul tegi president NO99 palgates valearvestuse

intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
UUDISED
Hannes Udde

Mida tasub teada 2017. aasta tulude deklareerimisel?

Alates 15. veebruarist saab esitada tuludeklaratsiooni 2017. aasta kohta. Maksu- ja tolliameti (MTA) teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde tõi esile kõige olulisemad muudatused võrreldes eelmise korraga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: