Kahes kohtuastmes süüdi mõistetud piirivalvurid said riigikohtus õiguse ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: PM/Scanpix

Lõpuks ebaseaduslikus jälitustegevuses ja teabe varjatud kogumises õigeks mõistetud endised piirivalvurid leiavad, et riik näitas neile südamega tehtud töö eest hoopis hambaid, kuid juhtivprokuröri kinnitusel aga ei tohi politseiametnikud ka kõige parema eesmärgi saavutamise nimel kuritegusid toime panna ja tehtu eest tuleb vastutust kanda.

Riigikohus mõisis õigeks politsei- ja piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri välispiiri teabetalituse töötajad Aleksander Ljubajevi, Jaanus Kivioja ja Toomas Keele, protsessimine kestis kokku neli aastat, kirjutab Eesti Päevaleht.

Enam ei eksisteeri välispiiri teabetalitust, sest see muudeti piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituseks ning enam ei tööta Ljubajev, Kivioja ega Keel ka PPA-s, sest matkimisloa võtmata jätmise tõttu algatati nende kohta uurimine ja nad pidid ametist lahkuma.

Kahes kohtuastmes mõisteti nad süüdi, riigikohtus saadi aga õigus, kuid mööndusega, et edaspidi ei tuleks selline õigeksmõistmine samalaadses asjas enam kõne alla.

Süüdistus

Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistas kolme endist Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo välispiiri teabe talituse ametnikku välismaalaste ebaseaduslikus toimetamises üle ajutise kontrolljoone ning ebaseaduslikus jälitustegevuses.

Süüdistuse kohaselt toimetasid välispiiri teabe talituse ametnikud 2012. aasta 30. augustil Venemaalt Eestisse neli Süüria kodanikku.

Selleks võtsid kaks välispiiri teabe talituse töötajat ebaseaduslikult üle ajutise kontrolljoone tulnud välismaalased vastu ja toimetasid nad Tartu maakonda, kus ootas neid Jaas, kelle ülesandeks oli välismaalasi majutada mõnes hotellis kuni nad sealt edasi toimetatakse. Pärast välismaalaste üleandmist, pidasid teised välispiiri teabe talituse ametnikud koos välismaalastega kinni.

Selline plaan viidi menetlusandmeil ellu eesmärgiga tabada ja kahtlustatavana kinni pidada välismaalased vastu võttev mees.

Samas aga puudus piiriametnikel kuriteo matkimiseks kohtu luba, mistõttu nad said süüdistuse ja pidid kohtu ette astuma.

Kriminaalasja uuris politsei- ja piirivalveameti sisekontroll ning uurimist juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Toimetaja: Marek Kuul



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: