Leht: Trump seaks tingimused Balti riikide kaitsmisele ({{commentsTotal}})

{{1469077684000 | amCalendar}}

USA vabariiklaste presidendikandidaadiks tõusnud kinnisvaramagnaat Donald Trump ütles ajalehele The New York Times antud intervjuus, et lähtuks NATO liitlase sõjalisel toetamisel eelkõige sellest, kas nimetatud liitlane on ka "Ameerika Ühendriikide ees oma kohused täitnud" ehk kordas taas oma seisukohta, et liitlased peavad hakkama ise oma julgeolekusse rohkem panustama. Selles valguses tõi Trump esile just nimelt Balti riikide kaitsmise.

45 minutit kestnud vestluse käigus tõstis Trump selgelt esile oma USA-keskse lähenemise: liitlased peavad hakkama kandma neid kaitsekulutusi, mida USA on siiani aastakümneid kandnud; pikaaegsed kaubanduslepped, mis ei soosi Washingtoni, tuleb lõpetada ning üleüldse tuleb ümber defineerida see, mida tähendab olla USA partner, kirjutas ajaleht.

Presidendikandidaat on veendunud, et ülejäänud maailm suudab end selle lähenemisega kooskõlla viia. Trumpi sõnul eelistaks ta seniseid lepinguid jätkata, kuid ainult siis, kui liitlased ei kasuta enam ära Ameerika "heldust", mis polevat enam taskukohane.

Seega asetas Trump küsimärgi alla ka selle, kas ta presidendina lähtuks NATO liikmesriikide puhul automaatsest julgeolekugarantiist, mis kinnitab, et liitlaste selja taga on USA kogu sõjaline jõud.

Trump ütles, et kui Venemaa näiteks Balti riike ründaks, otsustaks ta neile appi tulemise pärast seda, kui on vaadanud üle, kas need riigid on on ka "Ameerika Ühendriikide ees oma kohused täitnud".

"Kui nad täidavad oma kohustused meie ees, siis on vastus "jah"," lisas Trump.

Intervjuu teinud ajakirjanike hinnangul defineeris Trump USA globaalseid huve ainult kitsalt majanduslikke asjaolusid silmas pidades. Küsimused, mis puudutasid USA rolli rahu tagaja, Põhja-Korea sarnaste riikide vastase tuumaheidutuse pakkuja, inimõiguste edendaja või liitlaste riigipiiride kaitsjana, muutis presidendikandidaat kiirelt küsimuseks, millist majanduslikku kasu Ameerika Ühendriigid sellistest kokkulepetest saaksid.

Ajakirjanik David Corn teatas pärast artikli ilmumist, et Trumpi nõunik David Manafort olevat talle öelnud, justkui oleks The New York Times (jälle) Trumpi valesti tsiteerinud. NYT lubas seepeale avaldada peagi kogu intervjuu, mida ka tegi.

Loe väljavõtet Trumpi usutlusest SIIT.

Samas on Trump sarnaseid avaldusi NATO teemal ka varem teinud: näiteks märtsis ja vähemalt ühel korral on tulnud jutuks ka otseselt Eesti.

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: