Justiitsminister: Türgi eriolukord on teise riigipöördekatse ära hoidmiseks ({{commentsTotal}})

{{1469090683000 | amCalendar}}

Türgi justiitsminister Bekir Bozdag ütles, et eriolukorra eesmärk on ära hoida võimalik uus riigipöördekatse.

Bozdag ütles parlamendi ees kõneldes ka seda, et eriolukord ei muuda tavainimeste igapäevast elu, vahendas Reuters.

Ta lisas, et see ei mõjuta negatiivselt ka majandust või investeeringuid.

President Tayyip Erdogan kuulutas kolme kuu pikkuse eriolukorra välja eile õhtul.

Asepeaminister: Türgi on pärast eriolukorda tugevam

Türgi asepeaminister Mehmet Simsek ütles, et kolm kuud kestev eriolukord ei avalda mõju üldisele avalikkusele ja ettevõtlusele, vaid hoopis tugevdab demokraatiat ja turumajandust ning parandab investeerimiskeskkonda.

"Tavaliste inimeste elu ja ettevõtteid see ei mõjuta, ettevõtlus toimib tavapäraselt. Me oleme turumajandusele pühendunud," vahendas Reuters Simseki sõnul Twitteris.

Asepeaminister lisas, et riik ei tagane inimõigustest.

Tema sõnul on Türgi demokraatia pärast riigipöördekatset varasemast tugevam. "Poliitilise kompromissi õhkkond on tugevam kui iial varem," ütles Simsek NTV-le antud intervjuus.

Erdogan ütles pärast eriolukorra kehtestamist, et see on vastavuses Türgi põhiseadusega ja ei riku õigusriigi põhimõtteid ja kodanike põhivabadusi.

Austria kutsus Türgi suursaadiku välja

Austria välisminister Sebastian Kurz kutsus välja Türgi suursaadiku, kes peab selgitama Ankara sidemeid Erdogani toetavate meeleavaldustega Viinis.

Kurz ütles ORF raadiole, et suursaadikult küsitakse, kas Türgi ametnikud on õhutanud tuhandeid inimesi Austrias tulema tänavatele.

"Me tahame selgust, mis suuna Türgi võtab. Teiseks, meil on tõendeid, et Viinis toimunud Erdogani toetavatele meeleavaldustele on kutsutud üles otse Türgist ja see on loomulikult talumatu ning me tahame selle vastu protestida," ütles ta.

Erdogan on pärast riigipöördekatset kutsunud inimesi tänavatele valitsusele toetust avaldama.

Toimetaja: Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: