Paet jätkab presidendikandidaadiks pürgimist ({{commentsTotal}})

{{1469089939000 | amCalendar}}

Eurosaadik Urmas Paet jätkab Reformierakonna presidendikandidaadiks pürgimist ja ei ole nõus lähenemisega, et Reformierakonnas on jõujooned presidendivalimisteks paika pannud Siim Kallas ja Marina Kaljurand.

"Ma kavatsen minna edasi nii kaua kuni erakond langetab otsuse. Ma ei ole nõus selle lähenemisega, et see jaotus täna on must-valge. Tuleb vaadata, mis lõppude lõpuks Eesti riigile kõige kasulikum on, mitte see, et olla lihtsalt väga jäigalt ühe või teise inimese taga," ütles Paet ERR-i uudisteportaalile.

Paeti sõnul võib 3. augustil toimuval Reformierakonna juhatuse koosolekul ka tema ametlikuks presidendikandidaadiks saada.

"Tänase seisuga ei ole mitte miski välistatud. Sellist arutelu väga konkreetsete edasiste plaanide osas ei ole tegelikult erakonnas peetud," märkis ta.

Eile tegi Marina Kaljurand avalduse, milles pakkus, et riigikogus kandideeriks presidendiks Siim Kallas. Endale jätaks Kaljurand õiguse kandideerida valijameestekogus.

"Minu kommentaar on see, et 3. augustil on juhatus ja ka fraktsioon kokku kutsutud, et arutada, kuidas üldse edasi liikuda. Tuleb silmas pidada, et kui esimene voor peaks riigikogus ebaõnnestuma, on veel kaks vooru. Lisaks tuleb vaadata seda, kas, kus ja millal võiks tekkida kokkuleppe koht teiste erakondadega. Kui kõik erakonnad võtavad hoiaku, et kogu aeg ja kõikides voorudes on ainult igal ühel oma kandidaat, siis suure tõenäosusega see protsess ebaõnnestub," kommenteeris Paet.

"Mina näen seda, et see on osa kampaaniast kindlasti, mis on suunatud nii Reformierakonna sisse, aga kindlasti ka avalikkusele," ütles ta veel Kaljuranna ettepaneku kohta.

Paeti sõnul on riigikogus presidendi ära valimine võimalik. "Mina pean seda jätkuvalt tõenäoliseks. /.../ Ei maksa riigikogu ja tema koostöö potentsiaali alahinnata, et hüpata juba mingitele järgmistele etappidele," ütles Paet.

ERR-i uudisteportaal küsis Paetilt kui aktiivselt ta teiste erakondadega toetuse saamiseks suhelnud on. "Eks ma ikka olen suhelnud. Aga nagu me kõik teame, on täna kujunenud nii, et igal erakonnal on oma kandidaat või soosik. Järgmine etapp, kus hakatakse otsima ühisosa pole veel alanud," vastas Paet.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: