Euroopa Liidu eesistumise maksumus Eesti jaoks on 76 miljonit eurot ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix


Rahandusminister Sven Sesteri sõnul läheb Eestile Euroopa Liidu eesistumine maksma 76 miljonit eurot.

"Euroopa Liidu eesistumisele oleme praegusel hetkel ette näinud 76 miljonit eurot. See jaguneb kolmele aastale," ütles Sester valitsuse pressikonverentsil.

Sester lisas, et viis miljonit eurot panustatakse sellest juba käesoleval aastal. Järgmisel aastal kuluks eesistumisega seotud tegevustele suurusjärgis 30 miljonit eurot ja 2018. aastal suurusjärgus 40 miljonit eurot.

Sester märkis, et kui eesistumine peaks Eesti jaoks juba 2017. aastal kätte jõudma, siis 2017. aasta eelarves ei ole veel seda ette nähtud. "Sügisel riigieelarve reaalsel kokku panekul tuleb sellega hakata arvestama, et milliseid kulusid 2018. aastast tuleb tuua 2017. aastasse," sõnas rahandusminister.

"Hakkama saame me sellega hästi. Täna on need rahad kolme aasta peale laiali jaotatud, kui peaks tulema vajadus seda ettepoole tõsta siis alustame sellega ka koheselt tööd," lausus ta.

Peaministri ülesandeid täitnud töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski kinnitas, et Eesti on eesistumiseks ette valmistunud ja saaks hakkama ka selle ettepoole toomisega.

Ta märkis siiski, et juba alates sellest sügisest peaksid kõik ministeeriumid ja ametiasutused oma töötsükli põhjalikult ümber tegema.

Ta tunnistas, et isiklikult ta eesistumise ettepoole toomist ei toeta. "Kas see on minu arvates parim mõte, siis kindlasti mitte. Teisest küljest on Euroopa Liidus keerulised ajad ja keerulistel aegadel ei saa alati oma kõige esimese eelistuse järgi toimida," lausus Ossinovski.

"Kindlasti on tegemist suure koormusega riigi erinevatele institutsioonidele, aga samas on see formaat nii hästi sisse töötatud, et hakkama me kindlasti sellega saame," ütles Ossinovski.

Ossinovski lisas, et lõplikke otsuseid eesistumise ettepoole toomise osas veel ei ole.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: