Trumpi väljaütlemisi kommenteerisid ka Valge Maja ja NATO peasekretär ({{commentsTotal}})

Valge Maja pressiesindaja Josh Earnest.
Valge Maja pressiesindaja Josh Earnest. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

President Barack Obama administratsioon kommenteeris presidendikandidaat Donald Trumpi ütlusi NATO teemal teatega, et Ameerika Ühendriikide pühendumine alliansi vastastikuse kaitse põhimõtetele on kaljukindel.

Valge Maja pressiesindaja Josh Earnest keeldus Trumpi sõnu otseselt analüüsimast, kuid ütles, et võimalikus vastased ei peaks tegema viga ega hindama valesti Washingtoni valmisolekut NATO liitlasi kaitsta, vahendas Reuters.

"USA pühendumus on kaljukindel. President uuendas seda pühendumust kaks nädalat tagasi, kui ta viibis Poolas Varssavis NATO tippkohtumisel," märkis Obama kõneisik.

Stoltenberg: solidaarsus on NATO peamine väärtus

Trumpi väljaütlemiste asjus võttis täna kaudselt sõna ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Endine Norra peaminister rõhutas, et ta ei soovi küll sekkuda USA valimiskampaaniasse, kuid toonitas, et solidaarsus liitlasriikide vahel on allianssi peamiseks väärtuseks.

"See on hea nii Euroopa kui ka USA julgeoleku jaoks. USA on alati seisnud on Euroopa liitlaste kõrval," seisis Stoltenbergi teates. "Me kaitseme üksteist. Me oleme näinud seda Afganistanis, kus kümned tuhanded eurooplased, kanadalased ja partnerriigid on seisnud õlg õla kõrval USA sõduritega."

"Kaks maailmasõda on näidanud, et rahu Euroopas on oluline ka USA julgeoleku jaoks," lisas ta.

Stoltenberg juhtis tähelepanu ka asjaolule, et NATO liikmesriigid on juba asunud oma kaitsekulutusi suurendama. "Eelmisel aastal - esimest korda paljude aastate jooksul - Euroopa liitlaste ja Kanada kaitsekulutused kasvasid. Ning käesoleval aastal me eeldame [kaitsekulutuste) jätkuvat kasvamist," selgitas ta.

USA vabariiklaste presidendikandidaadiks tõusnud kinnisvaramagnaat Donald Trump ütles ajalehele The New York Times antud intervjuus, et lähtuks NATO liitlase sõjalisel toetamisel eelkõige sellest, kas nimetatud liitlane on ka "Ameerika Ühendriikide ees oma kohused täitnud" ehk kordas taas oma seisukohta, et liitlased peavad hakkama ise oma julgeolekusse rohkem panustama. Selles valguses tõi Trump esile just nimelt Balti riikide kaitsmise. Täismahus saab Balti riike puudutanud osa intervjuust lugeda SIIT.

Toimetaja: Laur Viirand



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: