Varasem eesistumine ohustaks enim tippsündmusi kultuurikatlas ({{commentsTotal}})

Kultuurikatla ruumid sinises valguses.
Kultuurikatla ruumid sinises valguses. Autor/allikas: Sander Ilvest/Postimees/Scanpix

Eesti varasem Euroopa Liidu (EL) eesistumine ohustab kõige enam paarikümne kõrgetasemelise sündmuse korraldamist Tallinna Kultuurikatklas, mille ruumid võivad 2017. aasta teiseks pooleks olla juba lihtsalt välja renditud.

Kui eesiistumine peaks varasemaks nihkuma, tekib küsimus kultuurikatla ruumide kättesaadavuses, kuna on selge, et kultuurikatel on 2017. aasta teiseks pooleks juba üritusi kavandatud, ütles Eesti EL-i Nõukogu eesistumise meedianõunik Triin Oppi BNS-ile. Seetõttu on kultuurikatel praegu korraldusmeeskonna jaoks kõige tähtsam.

"Oleme hoiatanud koostööpartnereid ja ka kultuurikatelt, et ajalise ettepoole nihkumise puhul tuleb meil planeeritud ajakavad ümber vaadata ning niipea, kui eesistumise aja osas on kindel otsus paigas, alustame detailsemaid läbirääkimisi," ütles Oppi.

Kuigi eesistumise nihkumise korral oleks Eesti ajaliselt suure surve all, kuna kokkulepped ja plaanid tuleb ümber organiseerida, saaks Eesti Oppi sõnul sellega siiski hakkama." Eesti on eesistumiseks aegsasti ja korralikult valmistunud," lisas ta.

Küsimuse peale, kui palju suureneks eesistumise eelarve, vastas Oppi, et seda on praegu väga raske öelda, kuna muutujaid on palju. "Inimesed peavad tööd alustama suurema tempoga ja varem, ning meie eelarvest enam kui poole moodustabki inimeste töö tasustamine ja neile vajalike töötingimuste loomine," ütles ta.

Eesti on eesistumiskuludeks ette näinud 76 miljonit eurot, mis seni jagunes kolme aasta peale. Osa eelarvest, viie miljoni ulatuses, oli plaanis käiku võtta juba tänavu ning ülejäänud osa jagunenuks dünaamiliselt kasvades 2017. ja 2018. aasta peale vastavalt summas 30 ja 40 miljonit eurot.

Rahandusminister Sven Sester ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et kui Eesti peab olema 2017. aasta teises pooles eesistuja, siis eelarves ei ole veel sellega arvestatud ja sügisel riigieelarve kokkupanekul tuleb arvestada, millised kulud tuua 2018. aastast 2017. aastasse.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: