Danske langetas Eesti majanduskasvuprognoosi 1,9 protsendile ({{commentsTotal}})

Danske.
Danske. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Danske pank langetas peamiselt seoses Ühendkuningriigi valijate otsusega Euroopa Liidust lahkuda kaasneva ebakindlusega käesoleva aasta Eesti majanduskasvu prognoosi 0,3 protsendipunkti 1,9 protsendi tasemele ja tuleva aasta majanduskasvu prognoosi 0,4 protsendipunkti 2,1 protsendile.

Eesti peamine ekspordipartner on euroala – ligi pool kõigist kaupadest ja teenustest eksporditakse just sellele turule. Praegune segadus ja ebakindlus pidurdab investeerimis- ja tarbimisotsuseid nii ühisraha kasutavates riikides kui ka sellistes riikides, mis on Suurbritannia ja euroalaga tihedalt seotud, näiteks Skandinaaviamaades. See aga mõjutab negatiivselt Eesti eksporti ja majanduskasvu, teatas Danske.

Kõige olulisem küsimus on panga hinnangul praegu see, kui hästi suudavad poliitikud maandada riske samalaadsete rahvahääletuste korraldamise osas teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.

Euroala on juba ligi kaheksa aastat olnud kriisirežiimis. Kõigepealt oli 2008.–2009. aasta kriis, seejärel riigivõlakriis ja nüüd siis Brexitist tingitud ebakindluse periood. Suurim pikaajaline kahju, mis selle kõigega kaasneb, on oluliselt väiksem investeeringute tase võrreldes sellega, mis võiks olla ilma nende kriisideta. Investeerimisotsuste tegemisel peavad ettevõtted olema tulevikuväljavaadetes kindlad. Praegu nad seda olla ei saa.

Ehkki Brexiti otsene mõju Eestis tehtavatele investeeringutele on minimaalne, jääb investeeringute maht tänavu muudel põhjustel siiski väiksemaks. Üks peamisi põhjuseid on see, et perioodi 2007–2014 Euroopa Liidu toetused on lõppenud, samal ajal on perioodi 2014–2020 toetuste väljamaksmine aga alles algusjärgus. Euroopa Liidu toetuste väljamaksete vähenemine mõjutab peaaegu kõiki Eesti majanduse sektoreid.

Käesoleva aasta esimeses kvartalis kahanesid Eestis tehtavad investeeringud ligi 6 prtosendi võrra. Ehitussektor, eriti rajatiste ehitamine, mis sõltub suuresti EL-i ja riigi rahastusest, on kahanenud 7 protsendi võrra. Ka transpordisektoris, mis püüab ikka veel taastuda olulise Venemaa turuosa kaotusest, vähenesid investeeringud ligi 8 protsenti.

Ehkki Eesti ei sõltu väljarändajate tehtavatest maksetest nii palju kui mõni teine riik, vähendab majandusaktiivsuse langus meie peamistes väljaränderiikides ja Suurbritannia naela nõrgenemine tarbimist ilmselt mitme kümnendikprotsendi võrra, kui mitte rohkemgi.

Sellest hoolimata on tarbimine ka edaspidi peamine majanduskasvu tegur, mida omakorda mõjutab kiire palgakasv ja madal töötuse määr. Danske Banki prognoosi kohaselt jääb töötuse määr selleks ja järgmiseks aastaks napilt üle 6 protsendi. Ka palgakasvu näeme pisut üle 6 protsendi.

Toimetaja: Marek Kuul

Allikas: BNS



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: