Türgi minister: surmanuhtluse taastamine on juriidiline küsimus, mitte EL-ile meeldimise teema ({{commentsTotal}})

Bekir Bozdag
Bekir Bozdag Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Türgi justiitsminister Bekir Bozdag teatas, et küsimus, kas riigis taastatakse surmanuhtlus või mitte, tehakse juriidilisest vaatepunktist lähtudes, mitte aga tingimustel, mida Euroopa Liit tahab.

Bozdag väljendas oma seisukohta intervjuus erakanalile CNN Turk, vahendas Reuters.

Türgi asepeaminister Numan Kurtulmus ütles teisipäeval, et põhimõtteliselt on võimalik põhiseadust muuta ka nii, et surmanuhtlust saab rakendada ka tagasiulatuvalt, kuid see polevat tema sõnul prioriteet.

Türgi president Recep Tayyip Erdogan keeldus teisipäeval CNN-ile antud intervjuus välistamast võimalust, et tuhandeid riigipöördekatse järel vahistatud inimesi ootab karistusena ees surmanuhtlus, kuigi teda on hoiatatud, et see võib nullida Türgi võimalused Euroopa Liiduga liituda.

Erdogan ütles, et äsja aset leidnud riigipöördekatse oli reeturlik kuritegu. Tema sõnul on Türgi rahvas selgelt välja öelnud, et nemad soovivad pööret kavandanud terroristide surma.

"Pärast nii mitmeid terrorismijuhtumeid on inimestel nüüd idee, et need terroristid tuleb tappa, see on nende seisukoht, nad ei näe mingit muud lahendust," sõnas president.

Tema sõnul ei mõista inimesed, miks peaks kurjategijaid aastaid vanglatoidul pidama.

"Nad tahavad asjale kiiret lõppu, sest inimesed on kaotanud sugulasi, naabreid, lapsi... Nad kannatavad, seega ollakse väga tundlikud ja me peame käituma väga mõistlikult ja tundeliselt," selgitas Erdogan.

Ta lisas, et surmanuhtluse võimaldamiseks peaks parlament otsustama põhiseadust muuta ning kui seda tehakse, siis tema presidendina kiidab parlamendi otsuse, milline see ka poleks, heaks.

Türgis kaotati surmanuhtlus rahuaja kuritegude eest 2002. aastal, 2004. aastal kaotati aga surmanuhtlus mitmete Euroopa Liidu kannustatud inimõigusreformide tulemusel täielikult.

Euroopa Liidu juhid on hoiatanud, et surmanuhtluse taastamine ei sea ohtu mitte ainult liitumist Euroopa Liiduga, vaid ka Türgi staatuse EL-i kandidaatriigina laiemalt.

Toimetaja: Laur Viirand



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: