Külli Taro: palju kritiseeritud maanteeameti juhti tuleb julguse eest tunnustada ({{commentsTotal}})

Külli Taro.
Külli Taro. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

"Isikut tõendava dokumendi taotlemiseks või maanteeametis sõiduki registreerimiseks saab suuremas osas Eesti teenindusbüroodest aja broneerida kui mitte paari päeva, siis hiljemalt nädala sisse. Ent Tallinnas tuleb vaba aega oodata pea kuu. Kus siis on tegelikult teenus paremini kättesaadav? Tallinnas või mujal?" küsib Eesti koostöö kogu juht Külli Taro oma kommentaaris.

Suvi on käes. Puhkuste kõrghooaeg. Paljud pered pakivad oma lapsed, koerad ja kassid auto peale ning sõidavad maale või mõnda väikesesse kuurortlinna suvitama. Kahjuks vaid ajutiselt, vast mõneks nädalaks.

Aga kuidas läheb neil, kes päriselt maal elavad, mitte ainult ei suvita? Aastaid on suur osa Eesti piirkondi seisnud silmitsi püsielanikkonna vähenemisega. Kui lähevad inimesed, lähevad ka teenused. Seni on enim kõneainet pakkunud Eesti Post, elukutselised päästekomandod ja haiglateenused.

Maaelu hääbumise ohtudest räägitakse täna ka Põlvamaal toimuval Kagu-Eesti (eel)arvamusfestival. Arutletakse valikute üle töö- ja elukoha ning teenuste kättesaadavuse vahel. Riigi teenused – täpsemalt maanteeameti ümberkorraldused – tulid samuti jutuks peaministri sellenädalasel Põlvamaa visiidil.

Avalike teenuste regionaalse korraldamise põhiküsimus on, kas liigutada teenuse tarbijat või pakkujat. Kas viia teenus tarbijale lähedale või koguda tarbijad teenuse juurde kokku.

Üldine reegel ütleb, et mida spetsiifilisem, kõrgemat kvalifikatsiooni ja suuremaid investeeringuid nõudev teenus, seda enam on õigustatud tarbijate sõitmine kaugemale keskusesse. Sellest põhimõttest lähtuvalt on planeeritud näiteks haridus- ja haiglavõrgu reforme.

Teiseks on vaja langetada valik, kas püüda kogu territooriumi katta ühtlase kättesaadavusega või panna ressurss sinna, kus on suurem nõudlus. Inimkeskseid teenuseid korraldatakse üha rohkem ikka nõudluse järgi. Sellest põhimõttest lähtus näiteks viimatine kiirabireform.

Kättesaadavus on suhteline mõiste

Teenuse hea kättesaadavuse tunnetus on aga suhteline. See sõltub suuresti taustsüsteemist ja harjumusest. Juba olemasolevast mugavusest on raske loobuda. Samas ei oska maakonnakeskustest kaugemal elavad inimesed tahtagi, et kõik käe-jala juures oleks. Tallinnas tuleb aga teenindusbüroodes jällegi seista oluliselt pikemates järjekordades kui teistes maakonnakeskustes.

Väga tänuväärne on riigiametite pakutav võimalus endale internetis teenindusaeg ette broneerida. Nii näiteks saab politsei- ja piirivalveametis isikut tõendava dokumendi taotlemiseks või maanteeametis sõiduki registreerimiseks suuremas osas Eesti teenindusbüroodest aja broneerida kui mitte paari päeva, siis hiljemalt nädala sisse. Ent Tallinnas tuleb vaba aega oodata pea kuu.

Kus siis on tegelikult teenus paremini kättesaadav? Tallinnas või mujal? Kui lähtuda põhimõttest, et ressurss tuleb suunata sinna, kus nõudlus suurem, tuleks hoopis just Tallinnas olukorda parandada.

Viimastel nädalatel palju kritiseeritud maanteeameti juhti tuleb tegelikult tunnustada julguse eest teha ebapopulaarseid otsuseid. Vaevalt, et keegi soovib teenindusbüroosid kiusu pärast sulgeda. Põhjuseks on ju vajadus palku tõsta ning korruptsioon välja juurida – just seda ametit on viimastel aastatel puudutanud mitu korruptsiooniskandaali.

Tunnustamist vajab ka oskus aru saada, et raha lihtsalt juurde ei tule. Head inimesed väärivad head tasu ning see saab tulla üksnes olemasolevate ressursside arvelt, väiksemat arvu inimesi palgates.

Kompromiss tundub mõistlik

Ent ometi tekitab esialgne plaan küsimusi.

Väga robustne arvutus näitab, et eelmisel aastal käis Põlva teenindusbüroos keskmiselt 36 inimest ühes tööpäevas. Uue plaani järgi peaks need inimesed saama Põlvas ära teenindatud viie tööpäeva asemel ühel päeval nädalas. Samas Jõgeval, kus külastatavus on umbes samasugune, oleks säilinud teenindus kolmel päeval nädalas. Tõsi, täiskoormusel töötav Võru büroo on Põlvale lähemal kui Tartu büroo Jõgevale.

Füüsilise teenustevõrgu kokkutõmbamise eeldus on lootus, et rohkem inimesi hakkab kasutama e-teenuseid. Oodatakse, et kulukad investeeringud e-teenuste arendamiseks ennast ära tasuks.

Eesti e-teenused on tõesti tasemel. Kuid riigi teenuste korraldamisel tuleb arvestada, et palju on veel selliseid inimesi, kes kunagi ei hakkagi e-teenuseid kasutama. Ja seda ei saa ka nõuda. Vähemalt mitte neilt põlvkondadelt, kes arvutiõpetusest koolis midagi ei kuulnud. Ka arvutid ja kiire internetiühendus pole täna veel kõikjal iseenesestmõistetavad.

Riik on aga oma teenuse teinud kohustuslikuks kõigile. Juhiluba või auto registreerimine on riigi seatud nõue, mitte inimese vaba valik. Vajadus nende toimingute järele ei sõltu eelnevast riskikäitumisest, nagu näiteks vajadus tervishoiuteenuse järele. Ka ei anna need otseselt mingit tasuta hüvet, nagu riigi pakutav kohustuslik haridus. Sellised reeglid on kehtestatud üldise turvalisuse tagamise eesmärgil.

Kokkuvõttes tundub mõistlik arutletav kompromiss, mille kohaselt maanteeameti teenuste maht väiksemates kohtades võib-olla küll väheneb, kuid liigutatakse siiski teenuse pakkujat.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: