Põllumeestel on oodata head saaki ({{commentsTotal}})

Lõuna-Eesti põllumehed on alustamas teraviljakoristusega ja Kuusiku katsekeskuse andmetel on põllumeestel tänavu oodata päris head saaki.

Suviteravilja varaste sortide koristamiseni läheb Raplamaal asuvas Kuusiku katesekeskuses aega kaks nädalat või veidi rohkem. Katsekeskuse peaagronoomi Rut Kaevali sõnul on kevad suviteravilja jaoks olnud soodne, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Taliviljaga on olnud keerulisem, sest talv oli külm ning lund vähe.

"Talirapsid peaaegu ei talvitunud. Talinisud talvitusid oluliselt kehvemalt, kui eelmisel aastal ja sel aastal on ka sortide vahe väga suur. Mõned sordid ikkagi on külmakindlamad ja talvitusid paremini ja mõned teised üldse mitte," tõdes Kaeval.

Lõuna-Eesti põllumeestel on paremini läinud. Põlvamaa talunik Erik Paalman ütles, et temal on esimesed taliodra põllud juba koristatud ja saagiga seitse ja pool tonni hektarilt võib igati rahule jääda.

"See aasta ükski põld mul välja ei läinud, õnneks. Sügisel oli üks haigustõrje ring ja tõenäoliselt see paljud põllud päästis. Talv oli meil pehmem ka kui põhja pool," ütles ta.

Viimasel ajal on ajakirjanduses juttu olnud hernepõldude tallamisest. Nii on juhtunud ka Kuusiku katsekeskuses, kus hernekorjajad on turvakaameraid vältides rikkunud katsepõllud. See tähendab, et kogu uuring on rikutud.

"Herned põllu ääres on tegelikult täpselt sama head kui põllu keskel, kuhu millegi pärast minnakse lõhkuma, laamendama. Ma ei tea, kas oma emotsioone välja elama. Aga see on probleem," ütles Kaeva.

Ta lisas, et hernekratte on ka varasematel aastatel käinud, kuid nii massiliselt pole hernepõlde rüüstatud.

Toimetaja: Merili Nael



tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: