Uue liiklusseadusega võrdsustatakse tasakaalu- ja invaliikurite kasutajad jalakäijatega ({{commentsTotal}})

Analoogselt ratastooliga liikumisel loetakse uuendatavas seaduses liikumist abistava sõidukiga liikleja jalakäijaks ning kohaldatakse jalakäija liiklusreegleid.
Analoogselt ratastooliga liikumisel loetakse uuendatavas seaduses liikumist abistava sõidukiga liikleja jalakäijaks ning kohaldatakse jalakäija liiklusreegleid. Autor/allikas: freewheelchairinformation.com

Liiklusseaduse eelnõu näeb ette tasakaaluliikuritele või piiratud liikumisvõimega inimeste liikumise abivahendite kasutajate võrdsustamise jalakäijatega, kui nende liikurite maksimumkiirus ei ületa 20 km/h.

Uue seadusega on võimalik elektrimootoriga tasakaaluliikuriga ning piiratud liikumisvõimega inimese abivahendiga sõita kõnniteel, kui nende liikumiskiirus jääb alla 20 km/h.

Täna kehtivas liiklusseaduses ei ole selliseid nõudeid välja toodud, kuid kuna mõlemad liiguvad elektrimootoriga, siis võib neid lugeda ka mootorsõidukiteks, mis tähendaks, et nendega ei tohiks sõita näiteks kõnniteedel.

Muudatustega määratletakse need liikumise abivahenditeks ja kasutajad jalakäijateks, tingimusel, et tasakaaluliikuri liikumiskiirus ei ületa 20 km/h ehk seega hakkavad uue seadusega kehtima tasakaaluliikuritele või teistele liikumise abivahenditele jalakäijate liikluseeskirjad.

Eelnõu järgi muutuvad lihtsamaks tüübikinnituse saamise nõuded ning muudetakse maanteeameti rolli tüübikinnituste andjana ning turu üle järelevalvet tegeva asutusena.
See tähendab, et tulevikus on tüübikinnituse saamine ühtlustatud üle kogu Euroopa ning see muutub lihtsamaks, samuti on maanteeametil võimalus liiklusesse mitte lasta sõidukeid, mis küll täidavad tüübikinnituse nõuded, kuid kujutavad ohtu inimeste elule, tervisele või keskkonnale.

Sellist piirangut võidakse rakendada näiteks juhul, kui sõiduki konstruktsiooni elementidel esinevad puudused, näiteks kui rataste kinnitamiseks kasutatavad poldid on kehvast materjalist ning on oht ratta sõidu ajal lahti tulekuks.

Uue seadusega on sõiduki tootjatel kohustus tagada sõltumatutele ettevõtjatele sõidukite remondi- ja hooldusteabe ning ka koolitusmaterjalide piiranguteta kättesaadavus. Näiteks kui garantiiperiood lõpeb ja on soov oma sõiduk viia remonditöökotta (mitte esindusse), siis oleks remonditöökojal varasemale remondi ja hooldusteabele ligipääs.

Selleks esitatakse see info veebisaidil standardses vormis, kergesti ligipääsetavalt ja operatiivselt. Eelkõige tuleb teave teha kättesaadavaks viisil, mis ei ole diskrimineeriv volitatud edasimüüjate ja remonditöökodade juurdepääsuga võrreldes.

Samuti muudetakse liiklusseaduses autovedudel kasutatavate sõidumeerikute korda. Uus liiklusseadus reguleerib täpsemalt sõidumeerikuga juhi kohustusi sõidu- ja puhkeaja üle arvestuse pidamisel ning sõidumeeriku kaartide taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise nõudeid.

Muudatustega välditakse huvide konflikti, kui sõidu- ja puhkeaega järgiv autojuht või ettevõte saaksid olla ka ise digitaalse sõidumeeriku kontrollijaks. Sisuliselt tähendab see, et tehnonõuete kontrollija ei saa edaspidi kontrollida iseenda autot. Selle tulemusena väheneb puhkepausidest hoiduvate autojuhtide hulk ja seeläbi suureneb liiklusohutus.

Toimetaja: Marek Kuul



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: