Vabariigi valimiskomisjon soovib e-hääletamise süsteemi uuesti üles ehitada ({{commentsTotal}})

Vabariigi valimiskomisjon plaanib elektroonilise hääletamise süsteemi nullist kirjutama hakata. Uut turvalist lahendust soovitakse tulevikus pakkuda ka näiteks kohalikele omavalitsustele rahvahääletuste tarbeks või erakondadele oma sisevalimiste jaoks.

Praegune elektrooniline hääletamissüsteem on 12 aastat vana. Seda on aja jooksul järjepanu hooldatud ja täiendatud. Pidevad uuendamised ja arendamised muudavad aga seesmiselt kogu süsteemi lihtsustatuna öeldes koledaks ja kohmakaks. Seetõttu on Vabariigi valimiskomisjon otsustanud kaks ja pool aastat kestval valimistevahelisel perioodil kogu elektrooniline hääletamise süsteem nullist uuesti programmeerida, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Me laseme ümber kirjutada kogu e-hääletamissüsteemi serveripoolse osa, seda mida inimene ei näe. Praegu on läinud kogu tähelepanu just valija poole peale, et tal oleks mugav ja ilus ja suur ja saaks kontrollida oma hääle kohale jõudmist, saaks mobiili id-d kasutada. Samal ajal on see sama serveripool unarusse jäänud. Ja me töötame n-ö eelmises kümnendis," ütles vabariigi Valimiskomisjoni elektroonilise hääletamise komisjoni esimees Tarvi Martens.

ERR küsis Martensilt, et kui see serveripoolne süsteem ümber kirjutatakse, siis kuidas on lood uue süsteemi turvalisusega.

"Kindlasti ükski programm ei ole 100 protsenti veakindel, seal kindlasti jäävad mingid nurgad lihvimata ja me loodame avalike testide käigus, et need suuremad mügarused tulevad välja. Aga ikkagi, meil on nüüd kogemus 10 aastat olemas, me oskame seda uut süsteem ikka projekteerida ja valida neid IT vahendeid palju paremini," vastas Martens.

Martensi sõnul muutuvad efektiivsemaks ka e-hääletamise vaatlejate kontrollmehanismid.

"See mis juhtub sellest talletatud häälest edasi, kuidas saab temast valimistulemust - selle jälgimine on hetkel olnud natuke keeruline. Aga uues süsteemis tekivad sellised matemaatilised tõestused, et üks operatsioon tehti korrektselt, mida saab sõltumatu vaatleja ise ümber rehkendada ja arvutada ja vaadata, et see tõepoolest nii on," märkis ta.

Kuigi seadus seda hetkel ei võimalda, soovitakse tulevikus uut turvalist hääletussüsteemi asuda pakkuma ka muudel juhtudel, näiteks võiks see leida rakendust ülikoolide või erakondade sisevalimistel.

"Kui praegune süsteem on näiteks tehtud ainult väga kitsalt olemasoleva seadusandluse raames Eesti riiklike valimiste ja rahvahääletuste jaoks, siis uus süsteem on paindlikum ja võimaldab seda kasutada ka muudes situatsioonides," rääkis Martens.

Järgmised valimised toimuvad 2017. aasta sügisel, mil valitakse kohalike omavalitsuste uued volikogud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: