Eesti piimatöösturid ei näe endal soomlaste hädades süüd
Kuigi Soome ühistuid esindav organisatsioon Pellervo kurdab, et Eesti, Läti ja Leedu piimatoodangu kasv seab Soome piimatootjad raskesse olukorda, siis Valio Eesti tegevjuhi arvates ei saa Balti riike põhjanaabrite hädades süüdistada ning muutuva olukorra põhjuseks on eelkõige kvootide ja Vene turu kadumine. Farmi turundusjuhi hinnangul on Eesti eksport Soome tõepoolest kasvanud, ent Soome tarbijale peaks see olema pigem hea uudis.
Eile kirjutas Yle, et Balti riikide piimatoodangu kasvule pole piisavalt tähelepanu pööratud, ehkki see on tõsine oht Soome piimatööstusele.
Valio Eesti ASi tegevdirektor Maido Solovjov ütles ERRi uudisteportaalile, et nii Soomes, Eestis, Lätis kui Leedus on tootmine viimased aastad olnud pigem sama ja väikses tõusus ning ka Soomes on olnud üks protsent toorpiimatoodangu tõusu.
"Kuni tänase päevani on Soome turgu importtoodete osas kõige rohkem mõjutanud Saksa, Rootsi ja Taani tööstused, kelle impordiosakaal Soomes on kõige suurem. Eestist ja Baltikumist ei ole mina küll täheldanud koguste olulist suurenemist Soome suunas, aga loomulikult fakt on see, et kogu Baltikumis on suur tootmine, ja ma arvan, et iga tööstus Baltikumis näeb Soomet ühe turuna. Aga täna veel ei ole see hirm kuidagi realiseerunud," nentis ta.
Solovjovi sõnul viib Valio Eesti oma toodangut Soome väga vähe - ainult üht tüüpi juustu, mida soomlased ise ei tooda, peamiselt on nende eksportturud aga Lõuna-Euroopa suunal.
Soome ühistute väitega, et hullem aeg on sealsetel piimafarmidel alles ees, oli Eesti tööstur nõus.
"Oht on reaalne. Kõik riigid, kus täna makstakse kõrget toorpiimahinda võrreldes naabritega või võrreldes kogu turuga, üks neist on kaSoome, on igal juhul rünnaku all ja väga tugeva importtoodete rünnaku all mitte ainult Baltikumist, vaid ka Kesk-Euroopast - Poolast ja Saksamaalt," kinnitas ta.
See viib Solovjovi sõnul ilmselt olukorrani, kus suured tootjad nagu Saksamaa ja Poola mõjutavad kogu Euroopa toorpiima ja pikas perspektiivis võivad toorpiima hinnavahed üle Euroopa muutuda üha väiksemaks, sest piirid on avatud.
Tööstur lisas, et Soome farmerite hädade taha ei saa Eesti nime panna, pigem on põhjuseks muutuv maailm.
"Tootmiskvoote ei ole 1,5 aastat ja Vene turg on kadunud. Kõik tootjad üle Euroopa otsivad magusaid turge. Eesti nime ma sinna küll taha ei paneks mitte kuidagi," tõdes Solovjov.
Turundusjuht: Soome turg on aastaid olnud väga kinnine
ASi Farmi Piimatööstus turundusjuht Ruta Kallaspoolik ütles, et Soome turg on olnud palju aastaid väga kinnine ning võõraid tooteid pole turule lastud. Viimastel aastatel on aga olukord vabamaks läinud ning nii Farmi kui nende konkurendid Soome turule jõudnud.
Mida täpselt ettevõte Soome ekspordib, ei soovinud Kallaspoolik avaldada, kuid kinnitas, et Soome on Farmi jaoks väga suur eksportriik.
"Kui öelda, et eestlased on järsku hakanud tungima Soome turule, siis see ei ole tõsi, aga kui võrrelda paari aasta tagusega, siis täna on Eesti tooted Soome turul oluliselt tugevamad ja neid on oluliselt rohkem kui varasemalt. Lihtsalt see pikaajaline töö on hakanud vilja kandma," nentis ta.
Turundusjuht tõi välja, et eestlaste mätta otsast vaadates on meie lähimad eksportturud Soome, Läti, Leedu ja Venemaa ning kuna Vene turg on kinni, püüab ilmselt igaüks Soome turule pääseda, ehkki tuleb arvestada sealsete eripäradega.
"Soomlaste maitse-eelistused on eestlaste omast väga-väga erinevad, see tähendab, et saame müüa teatud spetsiifilisi ja teistsuguseid tooteid, kui me täna näiteks Eesti turule müüme," lausus Kallaspoolik.
Kui vaadata Eesti piimalette, leiab sealt lisaks Eesti toodetele ka Saksa, Poola, Läti ja Leedu kaupu ja seda peame seda normaalseks, seega praegu muutub soomlaste olukord võrreldes viie või kümne aasta taguse ajaga tema hinnangul paremaks, sest valik läheb laiemaks.
"See ju annab Soome inimesele suurema vabaduse valida ja suurema valiku erinevaid tooteid ja tootjaid," nentis Kallaspoolik.