Eestisse saabuv NATO pataljon peab veel harjutama ühist tegutsemist ({{commentsTotal}})

NATO pataljon saabub Eestisse tõenäoliselt veebruaris. Enne seda peab Suurbritannia juhitud rahvusvaheline üksus harjutama ühtsena tegutsema. Ka praegu on Eestis pool tuhat NATO sõdurit, kuid need ei moodusta üht üksust, rõhutab erukindral Ants Laaneots.

Praegu on Eestis kolm liitlaste kompaniid ehk ligi 500 sõdurit. Tapal asub 200 Saksa mägijäägrit jalaväe lahingumasinate ja luuresoomukitega. USA pioneerikompanii 130 sõdurit ehitavad keskpolügoonil õpperajatisi. Jõhvist lahkub sel nädalal Poola motoriseeritud kompanii - 150 sõdurit. Kuid see pole ühtne pataljon, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kuid mida ei ole - ei ole pataljoni staapi, kes koordineeriks nende üksuste tegevust. Ja praegu on üpriski ähmane, kuidas operatiivjuhtimine kriisiolukorras, kui täna midagi juhtub, hakkaks toimuma. Seda juhtimisskeemi alles pannakse paika," selgitas erukindral Laaneots.

Suurbritannia juhitaval pataljonil on ühtne juhtimine. Kuid pataljon ei koosne ainult Briti sõduritest. Seetõttu peab üksus harjutama koos tegutsema.

Suurbritannia suursaatkonnast öeldi "Aktuaalsele kaamerale", et Suurbritannia juhitav NATO pataljon saabub Eestisse järgmise aasta esimeses pooles. Üksikasju veel arutatakse.

"Otsuse tärmin oli veebruar järgmisel ehk 2017. aastal. See pataljon tuleb siia juba lahingüksusena, ilmselt ka toetusvahenditega - ma mõtlen eelkõige võib-olla ka suurtükipatarei antakse juurde, tankid," arvas Laaneots.

Erukindral märkis, et koos toetusallüksustega kuulub pataljoni kuni tuhat sõdurit. Kusagil peavad nad elama.

"Me peame selleks ajaks jõudma ka mingi infrastruktuuri korralikult paika panna, sest juba Poola kompanii ongi mitte Tapal, vaid Jõhvis, sest seal on nagu vaba pinda," rääkis ta.

Laaneots lausus, et Suurbritannia otsustas juhtida just Eestisse paigutatavaid NATO jõude, sest sellele eelnes koostöö Eestiga Helmandi provintsis Afganistanis.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: