Piimatööstuste eksport kasvab, kuid tootjateni positiivne mõju veel jõudnud pole ({{commentsTotal}})

Piimatööstused näevad pärast mitu aastat kestnud kriisi lõpuks helgemaid hetki, sest ekspordinumbrid paranevad. Toorpiima kokkuostuhind ei ole sellele vaatamata kerkinud, samas usuvad tööstused, et sügiseks võib olukord paraneda ka tootjate jaoks.

Kriis Eesti piimandussektoris on süvenenud alates sellest, kui Venemaa kaks aastat tagasi Euroopa Liidu toiduainetele sanktsioonid kehtestas. Sellest ajast peale on püütud leida uusi turge ning tootmist tõhusamaks muuta. Juulikuu on toonud piimatööstuste jaoks veidi paremad ajad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Viimase kuuga on tõesti saabunud helgemad momendid piimasektorisse, kus nõudmine on selgelt ületanud pakkumise, vähemalt meie ettevõtte poole pealt. Tuleb väga selgelt vaadata ja suunata oma tootmist - juuni ja juuli prognoosid on siseturul tugevasti ületatud ja seda me ei osanud enne ette näha, et meie toodangule on selline nõudlus ka siseturul tekkinud," rääkis Saaremaa Piimatööstuse juht Ülo Kivine.

Teised ettevõtted siseturul veel erilist kasvu ei taju, kuid tõusnud on eksport.

"Näiteks sel aastal oleme tootnud juba enam kui 20 protsenti rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal, kombinatsioonis kasvavad mahud, laienenud tooteportfell ja suurenenud eksportmüük. Eks see ongi meid hoidnud plusspoolel," rääkis Estoveri tegevjuht Hannes Prits.

Valio Eesti juht Maido Solovjov aga ütles, et see aasta on ettevõtte jaoks halvem kui eelmine. Samas märkis ka tema, et ka see aasta püütakse kasumis lõpetada ja juustulaod on tühjaks müüdud.

"Täna ei ole küsimus selles, kas me suudame toodet ära müüa, vaid mis hinnaga me suudame toote ära müüa. Me näeme korrektsioone eksportturgudel ülespoole, aga pikk maa on veel minna, et kõik osapooled teeniks hästi," selgitas Solovjov.

Kui tööstusele on hinnatõus eksportturgudel hästi mõjunud, siis piimatootjateni positiivne mõju veel jõudnud ei ole. Liiter Eesti toorpiima maksab endiselt 19 senti, samal ajal kui näiteks Soomes on piimaliitri hind 38 senti.

"viimasel kuul on eksportturgudel hinnad tõusnud. Paraku see põllumeheni täna jõudnud ei ole. Ma arvan, et siseturul põllumehele positiivsed uudised hakkavad tulema oktoobrist-novembrist," arvas AS Metsküla Piim juhataja Jaan Metsamaa.

"Septembris, ma arvan, on küll mõju tunda ka piimahinnas ja kui prognoosida, siis aasta lõpuks, arvan, et piima hind on saavutanud vähemasti selle taseme, mis oli selle aasta alguses, jaanuaris-veebruaris," rääkis Saaremaa Piimatööstuse juht.

Toimetaja: Merili Nael



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: