Augustis muutuvad raudteeremontide tõttu rongide sõidugraafikud ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Alates 2. augustist muutub raudteeremontide edenemise ja Nõmmküla jaamas algavate tööde tõttu Elroni Tallinn-Aegviidu-Narva/Tartu sõiduplaan. Sõiduaegade muutmine toob kaasa ka muudatusi Kagusuuna ja Tallinn-Pääsküla liini reiside sõiduplaanis.

Elron selgitas, et enamasti ei ole erinevused senise sõiduplaaniga suured ja jäävad valdavalt kümne minuti piiresse.

Väljumisajad muutuvad mõnevõrra ka Kagusuunal (Tartu-Koidula/Valga) ning Pääsküla liinil muutub seni igapäevaselt käigus olnud reis 731 (10:06 Tallinn-Pääsküla) 2. augustist tööpäevaseks.

Endiselt teenindatakse reisijaid kolmel päeval nädalas osaliselt asendusbussidega Jõgeva-Tartu lõigul. Jõgeva-Tartu lõigul teenindatakse reisijaid bussidega teisipäeva, neljapäeva ja laupäeva päevastel aegadel.

Tartus peatuvad soodushindadega asendusbussid kolmes peatuses: lisaks raudteejaamale ka kesklinnas Hansakeskuse juures ja Salvesti peatuses. Asendusbusside peatused on märgistatud Elroni värvides tahvlitega, praktilist reisiinfot saab Elroni kodulehelt ja tasuta rongiinfo telefonilt 616 0245.

Raudtee rekonstrueerimistööd Tapa-Tartu lõigul

Taristuomanik AS Eesti Raudtee alustas 5. aprillil rekonstrueerimistöid Tapa ja Tartu vahel. Jätkub eelmisel aastal alanud kapitaalremont, mille käigus vahetatakse välja kogu raudtee pealisehitis (ballast, rööpad, liiprid), vajadusel laiendatakse muldkeha ja suurendatakse kandevõimet ning remonditakse ülesõidukohad (katte vahetus, tõkkepuud).

Remondiaegse sõiduplaani koostab Elron koos remondi tellija Eesti Raudteega, arvestades reisijate huvidega võimalikult suures mahus. Neljal päeval nädalas (E, K, R, P) toimib rongiliiklus täies mahus. Vaid kolmel päeval nädalas (T, N, L) ning seda vaid päevasel ajal asendatakse rongid osaliselt bussidega. Hommikusi ja õhtusi reise teenindatakse ka nendel päevadel rongidega.

Järgmised sõiduplaani muudatused Edelasuuna rongide osas lisanduvad 20. augustist, mil raudteeremondid Kiisa-Rapla vahel liiguvad uuele lõigule.

Toimetaja: Merili Nael



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: