Allikad: Juncker on hakanud toetama Hispaania ja Portugali reaalset karistamist ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Väljaande Politico andmetel on Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker asunud avaldama survet selle nimel, et Hispaaniat ja Portugali karistataks Euroopa Liidu eelarvereeglite rikkumise eest.

Kui Komisjon täna Junckeriga nõustub, mida tõenäoliselt tehakse, oleks tegu esimese korraga, kui mõnd liikmesriiki ka tegelikult karistatakse eelarvepuudujäägi limiidi ja seega ka Euroopa Liidu stabiilsus- ja kasvupakti reeglite rikkumise eest, kirjutab Politico.

EL-i reeglite kohaselt ei tohi eelarvepuudujääk ületada 3 protsenti riigi sisemajanduse koguproduktist (SKP). Hispaania ja Portugal on olnud liiga suure eelarvepuudujäägi tõttu jälgimise all alates 2009. aastast. 2015. aastal oli Portugali eelarve puudujääk 4,4 protsenti SKP-st (eesmärk oli 2,5) ja Hispaanial 5,1 protsenti SKP-st (eesmärk oli 4,2).

Komisjon võib kehtestada reeglite rikkujale trahvi kuni 0,2 protsenti SKP väärtusest. Samuti on võimalik ligipääsu piiramine Euroopa Liidu struktuurifondidele.

Samas on nii Komisjonil kui ka Euroopa Liidu rahandusministritel õigus võimalikku trahvi leevendada või sellest üldse loobuda. Selle teemaga seoses on räägitud ka nn nulltrahvist.

Juncker on käesoleval suvel olnud seni Komisjoni poolt määratud trahvi vastu, kuid allikate kinnitusel on tema seisukoht viimasel ajal muutuma hakanud. Peamiseks põhjuseks on tema seisukoht, et Euroopa Liidu liikmesriikide valitsused peavad hakkama rohkem vastutama selle üle, kas ja kuidas mõnd teist liikmesriiki karistada, ning mitte jätma ebameeldiva otsuse tegemist Komisjonile. Kuna lõpliku otsuse vormistamine sõltub liikmesriikide rahandusministritest seab Juncker nad sellega ka valiku ette - kas nõustuda temaga või mitte.

Väidetavalt esitatakse volinikele täna kaks võimalikku lahendust. Esimesel juhul loobutaks Hispaania ja Portugali suhtes trahvi rakendamisest, Teise variandina pakutakse aga poole väiksemat trahvi ehk 01 protsenti SKP-st, mis oleks Hispaania puhul 1,1 miljardit ja Portugali puhul 179 miljonit eurot.

Kuna Komisjonil oleks väga raske nõustuda trahvist loobumisega, otsustatakse tõenäoliselt teise variandi kasuks.

Toimetaja: Laur Viirand



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: