Hollandi politsei jahib koos sakslastega kunagisi vasakterroriste ({{commentsTotal}})

Vasakterroristide vanad fotod: (vasakult) Burkhard Garweg, Daniela Klette ja Ernst-Volker Staub.
Vasakterroristide vanad fotod: (vasakult) Burkhard Garweg, Daniela Klette ja Ernst-Volker Staub. Autor/allikas: BKA.de

Hollandi politsei manitses täna inimesi tähelepanelikkusele, sest väidetavalt varjavad end riigis hiljutiste röövidega seostatavad aastakümneid jooksus olnud Saksamaa vasakäärmuslased.

Ernst-Volker Staub (61), Burhard Garweg (47) ja Daniela Klette (57) kuulusid omal ajal kurikuulsasse Punaarmee Fraktsiooni (RAF), mis korraldas 1970ndatel ja 1980ndatel plahvatusi, rööve ja tapmisi, vahendas The Local.

Nüüd otsib politsei kolme äärmuslast seoses mitme rahaveoauto ja supermarketi röövimisega. Igas röövis langes varaste saagiks 40 000-100 000 eurot, välja arvatud 7. mail, mil röövlid viisid kaasa ainult valvuri tulirelva, ja 6. juunil, mil nad jäid täiesti saagita.

"Politseil on alust uskuda, et need kolm elavad Hollandis," teatasid korrakaitsjad avalduses. "Kuriteod pandi toime Hollandi-Saksa piiril, Saksamaal ei ole neid veel kinni peetud ning ühele jälitatavates kuulunud mobiiltelefon lülitati välja Hollandis".

Uurijate hinnangul võivad tagaotsitavad elada mõnes väikses eraldatud talus või anonüümselt linnas, vahetades pidevalt elukohta ja teeseldes turiste.

"Kurjategijad on relvastatud ja ohtlikud ning nende märkamisel ei tohi neile mingil juhul läheneda," hoiatas politsei.

Ekspertide hinnangul on vananevatel vasakäärmuslastel raha otsa saanud ning nad üritavad nüüd röövimiste abil elatist teenida.

Vasakäärmuslik terroriorganisatsioon Punaarmee Fraktsioon tappis 1970. ja 1980. aastatel rohkem kui 30 inimest. Pärast Saksamaa taasühinemist selgus, et RAFi tegevust aitas olulisel määral koordineerida Ida-Saksamaa luureagentuur Stasi.

1998. aastal kuulutasid rühmituse nimel sõna võtnud liikmed, et RAFi kampaania on läbi.

Toimetaja: Karin Koppel



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: