Keskkonnaamet veab kalade kudemiskoha nimel ettevõtjatega vägikaigast

Keskkonnaameti ja Kunda jõel tegutsevate ettevõtjate vaheline vastasseis on kestnud juba aastaid ja käimas on kohtutee, sest amet tahab tagada kaladele vaba tee kudemiskohtadesse, ettevõtjad tahaksid aga jõel vett paisutada.
Neljast Kunda jõe paisust kõige alumisel soovib AS Generaator jätkata kunagi alustatud elektritootmist. Keskkonnaamet aga ei soostu vee paisutamiseks luba andma, kuna usub, et isegi kui muinsuskaitsealausele tammile kalade läbipääs rajada, poleks sellest suuremat abi, vahendasid ERRi raadiouudised.
Sestap käib AS Generaator keskkonnaametiga ka kohut. Nimelt usub ettevõtte omanik Jan Niilo, et suudab kaladele sobiva läbipääsu tagada ka siis, kui ise kõrval elektrit toodab.
Keskkonnaameti Viru regiooni juhataja Jaak Jürgenson tõdeb siiski, et nende uuringud ei luba Niiloga nõustuda. "Ega see otsus sai ka läbi kaalutud, päris uisapäisa seda ei tehta. Meil puudus veendumus, et need asjad tagavad selle, et elupaigad või elupaikade seisukord seal läheks paremaks," ütles Jürgenson.
Juhul kui keskkonnaamet võidab, peab AS Generaator oma plaanidest Kunda jõel loobuma. Samas sellega keskkonnaameti kalakaitseplaanid ei piirdu. Nimelt on Kunda jõel veel kolm paisu.
Ülesjõge liikudes teist paisu kasutab veevõtukohana puitmassi tootev osaühing Estonian Cell. Kolmanda paisuga on aga seotud suisa kahe ettevõtte huvid. Ehitusmaterjali tootja Kunda Nordic Tsement võtab paisust vajaliku vee. Elektritootja IMG Energy OÜ kasutab aga paisutatud vee voolujõudu.
Läinud aasta lõpus kinnitas keskkonnaamet piirkonna kaitsekorralduskava, milles tuuakse välja vajadus kõik paisud kaotada. Nii puitmassi kui tsemenditootjale tähendaks see suurt väljaminekut, kuna nõuaks vee hankimiseks täiesti uut lahenduse ehitamist.
Minister asus ettevõtjate poolele
Kõige enam aga mõjutaks keskkonnaameti plaani teokssaamine elektritootjat IMG Energy, kuna ilma paisuta teatavasti hüdroelektrijaam ei toimi. Ettevõtte omaniku Ardo Ojasalu sõnul teeb meele mõruks see, et aastaid tagasu rajati kolmandale paisule ka kalalift, mille osaliseks finantseerimiseks võetud pangalaenu ettevõte senini maksab.
"Minu jaoks on küsimus selles, kas on mõistlik teha tulevikuks uusi investeeringuid, kui see olukord on määramatu. Kui oleks võimalik saada asjas selgust, siis on võimalik hinnata, kas uusi investeeringuid on võimalik ette võtta," lausus ta.
Läinud nädalal lisas õli tulle ka Ojasalu erakonnakaaslane, sotsiaaldemokraadist ettevõtlusminister Liisa Oviir. Vastates ettevõtjate kevadisele murekirjale, tõi minister välja, et kaitsekorralduskava näol pole tegemist seadusega ja järelikult ei või seda aluseks võttes ettevõtjate tegutsemisvabadust piirata.
Muu hulgas erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni juhtiv Ardo Ojasalu ei usu, et Oviiri avaldus kuidagi parteisidemetest oleks tingitud.
"Minul temaga eraldi sel teemal mingit jutuajamist ei olnud. Ma ütlen ausalt, et ma isegi mõtlesin selle peale, aga ma ei jõudnud seda teoks teha," lausus ta.
Toimetaja: Karin Koppel