Euroopa Komisjon tahab, et Poola lahendaks konstitutsioonikohtu teema 3 kuu jooksul ({{commentsTotal}})

{{1469620806000 | amCalendar}}
Poola konstitutsioonikohus.
Poola konstitutsioonikohus. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Euroopa Komisjon andis kolmapäeval Poolale kolm kuud, et pöörata tagasi riigi põhiseaduskohtule mullu kehtestatud muudatused.

"Ärgitame Poola võime tegutsema nende murede lahendamiseks ning teavitama (Euroopa) Komisjoni astutud sammudest (järgmise) kolme kuu jooksul," ütles Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans kolmapäeval. Volinik lisas, et kui muudatusi tagasi ei pöörata, siis võivad sellele järgneda sanktsioonid.

Õigusriigi kaitse "on meie liidu üks tugisammastest", lausus Timmermans.

Poola parlament võttis juulis vastu seaduse, mis leevendab rahvusvahelist kriitikat pälvinud reegleid ja võimaldab konstitutsioonikohtul taas tegutseda. Samas ütles Timmermans kolmapäeval, et mitmed "fundamentaalsed mured on jätkuvalt lahendamata".

Kohtul pole veel täielikku õigust läbi viia põhiseaduslikku järelevalvet, rõhutas volinik. "See mõjutab negatiivselt selle ausameelsust, stabiilsust ja korralikku toimimist, mis on üks põhilistest Poola õigusriigi kaitsemehhanismidest."

Komisjon nõuab muu hulgas ka põhiseaduskohtu otsuste avaldamist. "Selleks, et põhiseaduskohus saaks töötada, ütleme, et kui see väljastab otsuse ... siis see tuleb ka avaldada," lausus Timmermans.

Poola ja EL-i suhted hakkasid jahenema novembris, mil riigis võimule saanud erakonna Õigus ja Õiglus (PiS) valitsus asus allutama oma kontrollile konstitutsioonikohut ja riigimeediat.

Detsembris vastu võetud konstitutsioonikohtu töökorra muudatused sisaldavad reeglit, mis nõuab kohtult juhtumite menetlemist kronoloogilises järjekorras, sedamööda, kuidas asjad on kohtusse jõudnud.

Teine muudatus ütleb, et otsuse jõustumiseks peab seda toetama kahekolmandikuline enamus, varem oli nõutud lihthäälteenamus. Teine muudatus nõuab otsuse jõustumiseks 13 kohtuniku kvoorumit.

Konstitutsioonikohus ise kuulutas märtsis muudatused põhiseadusvastaseks. PiS omakorda lükkas tagasi kohtu hinnangu.

Muudatused halvasid kohtu tegevuse. Enam ei ole võimalik seada juhtumeid tähtsuse järjekorda ega kontrollida uusi seadusi, mille võimuerakond on läbi surunud.

Komisjon, mis on mures Poola konstitutsioonikohtu tegevuse halvanud valitsuse sammude pärast, käivitas jaanuaris pärast muudatusi niinimetatud õigusriigi menetluse, mille eesmärk on kaitsta EL-i väärtusi, sealhulgas seaduste austamist. EL esitas 1. juunil Poolale põhiseaduskohtu muudatuste asjus ka ametliku hoiatuse.

Poola siseministri Mariusz Błaszczaki sõnul on komisjoni kolmapäeval langetatud otsus tema jaoks "hämmastav". Komisjon "peaks selle asemel toetama liikmesriike", lausus minister. "Nad peaksid keskenduma terrorismivastasele võitlusele."

Kui Euroopa Liit ei saa kolme kuu jooksul Poolalt rahuldavat vastust, siis saavad Komisjon, Euroopa Parlament või vähemalt 10 liikmesriigist koosnev grupp teha ettepaneku võtta Poolalt riigi hääletusõigus EL-i institutsioonides, kui riik jääb süüdi õigusriigi rasketes ja kestvates rikkumistes.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: