Lõuna-Eesti maavalitsused taotlevad tormikahjude hüvitamist ({{commentsTotal}})

Juulikuine torm Tartus, video stoppkaader.
Juulikuine torm Tartus, video stoppkaader. Autor/allikas: Andres Rootsi/YouTube

Kagu-Eesti maakonnad soovivad valitsuselt juuli alguses olnud tormi põhjustatud kahjude hüvitamiseks ligi 67000 eurot.

Rahandusministeeriumisse saadetud taotluses seisab, et Valga-, Võru- ja Põlvamaad 3. juulil tabanud ränk äiksetorm ja tugevad tuuleiilid põhjustasid piirkonnas ulatuslikke tormikahjustusi eramajapidamistes, omavalitsustele kuuluvatel objektidel kui ka metsades.

Valgamaa kohalikest omavalitsustest on suuremad tormikahjustused Karula, Taheva ja Otepää vallas. Mahalangenud puude tõttu sai eriti rängalt kannatada Karula vallas asuvad Karula uus ja vana kalmistu. Torm oli teedele langetanud hulgaliselt puid, paljud majapidamised olid kaua elektrivooluta, osad rohkem kui 11 päeva, kirjeldatakse riigihaldusminister Arto Aasale suunatud pöördumises.

Hinnangulised kulud Põlva maakonnas on 25 836 eurot, Võru maakonnas on 9500 eurot, Valga maakonnas 31 126 eurot ning kolme maakonna kulud kokku liidetuna on 66 462 eurot.

Taotlusele lisatud tormikahjude loetelus on nimetatud, et Põlvamaal vajavad raha Valgjärve, Põlva ja Räpina vald. Kannatada said Valgjärve mõisa park, Maaritsa, Räpina ja Põlva kalmistu, samuti Põlva ühisgümnaasiumi ja spordikeskuse katused.

Võrumaal soovivad valitsuselt rahalist abi Antsla ja Urvaste vald. Viimane tahab valitsuselt 300 eurot pumbamaja katuse parandamiseks ja 100 eurot, mis kulus valla teedele langenud puude ärakoristamisele.

Rahandusministeeriumis pole maavalitsuste taotlust veel jõutud arutada. Lõpliku otsuse tormikahjude väljamaksmiseks peab langetama valitsus.

Toimetaja: Indrek Kuus



Toomas Sildam on ERR-i toimetaja.

Toomas Sildam: kirka Ratase valitsuse vundamenti

Urmas Reinsalu vastutegevus kooseluseadusele on muutnud ta sotsidele märgilise tähendusega oponendiks, kuid umbusaldades Reinsalu, riskiks sotsid valitsusliidu lammutamisega, leiab nädalakommentaaris Toomas Sildam.

uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: