Ministeeriumi hinnangul ületas pimedate kooli direktor nägemispuudeta lapsi vastu võttes oma volitusi ({{commentsTotal}})

Haridusministeerium lõpetas erakorraliselt töölepingu nägemispuudega õpilastele mõeldud Tartu Emajõe kooli direktori Arvo Pattakuga. Ehkki seaduse järgi otsustab direktor haridusliku erivajadusega õpilaste kooli vastu võtmise, leiab ministeerium, et Pattak ületas volitusi, kui võttis kooli õpilasi, kellel pole nägemispuuet.

Arvo Pattak on haridusministeeriumi sõnul viie aasta jooksul eiranud 2011. aastal kehtestatud nägemispuudega õpilaste vastuvõtmise korda. Nii on tekkinud olukord, kus peaaegu pooled kooli 56 õpilasest ei vasta ministeeriumi hinnangul kooli sihtgrupile, vahendas "Aktuaalne kaamera".

11 aastat Tartu Emajõe kooli direktorina töötanud Pattak ütles aga, et nägemispuudega õpilaste vastuvõtmise kord on liiga jäik. Enne 2011. aastat oli kord Pattaku hinnangul paindlikum.

"Häda on selles, et silmahaigusi ja pimedust ei saa ainult kolme kriteeriumiga ära tähistada. Silmahaigusi on palju rohkem. Silma valgustundlikkus, silmad väsivad ja seal on ka muid silmahaigusi. Neljas punkt, mis meil välja jäeti, nõuab erimetoodikat, eripedagoogikat, eritingimusi, vahendeid. See jäeti lihtsalt välja," rääkis Pattak.

Tema sõnul ei tohiks vastuvõtutingimused arvestada vaid nägemisteravuse ja vaatevälja numbrilisi näitajaid.

Pattak ütles, et Tartu Emajõe kool on vastuvõtutingimustesse jätnud sisse lisatingimuse, mis võimaldab arvestada lapse individuaalseid erisusi. Seetõttu peaks haridusministeerium tema hinnangul praegu kehtivat korda muutma.

"Kooli tulevad õpilased ja kui seda regulatsiooni ei muudeta, siis teatud õpilasi me vastu võtta ei saa, kuigi neil on nägemispuue," märkis Pattak.

Haridusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummali sõnul oleks Arvo Pattak pidanud juba varem tõstatama vastuvõtutingimuste muutmise vajaduse. Ministeeriumi sõnul ei õigusta kehtivate vastuvõtutingimuste kriitika nende eiramist.

"Kui regulatsioon ei vasta päris elu vajadustele, siis peab tegema ettepaneku regulatsiooni muuta ja see oli ka põhiline etteheide koolijuhile," selgitas Trummal.

Tema sõnul on võimalik, et nägemispuudega õpilaste vastuvõtmise kord tulevikus muutub.

"Oleme kavandanud, et juba sügisel kutsume kokku koolispetsialistid ja nägemispuuetega inimeste organisatsioonide esindajad ja siis arutame, kas see regulatsioon ja metoodika vastab tänapäeva vajadustele ja nõuetele," ütles Trummal.

Sel aastal toimub vastuvõtt Tartu Emajõe kooli veel kehtiva korra alusel.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: