Moskva kohus andis korralduse sulgeda vabaühendus Goloss ({{commentsTotal}})

Andrei Buzin, Golossi aseesimees, pressikonverentsil.
Andrei Buzin, Golossi aseesimees, pressikonverentsil. Autor/allikas: Scanpix / ITAR-TASS

Moskva Presnja kohus rahuldas kolmapäeval justiitsministeeriumi hagi valimisi vaatleva vabaühenduse Goloss likvideerimiseks.

Justiitsministeeriumi hagis oli kirjas, et Goloss ei viinud oma põhikirja vastavusse 2014. aasta seadusemuudatustega. Lisaks süüdistatakse vabaühendust poliitilises tegevuses.

Ministeerium märkis, et vabaühendust on kolmel korral karistatud halduskorras, mis osutab ministeeriumi hinnangul vabaühenduste seaduse järjekindlale rikkumisele.

Aprillis oli Presnja kohus määranud vabaühendusele Golos kolm trahvi, et see ei olnud end oma kodulehel välisagendina märkinud. Mais tunnistas Moskva linnakohus need trahvid kogusummas 1,2 miljonit rubla (16 500 eurot) õiguspäraseks.

Kohus andis vabaühenduse likvideerimiseks pool aastat.

Golosi advokaadi Maksim Krupski sõnutsi tegutseb justiitsministeerium õigusvastaselt. "Justiitsministeeriumi plaaniline kontroll, mis tuvastas need rikkumised, toimus septembris 2015. Justiitsministeerium nõudis puuduste kaotamist 20. novembriks, milleks tal ei olnud õigust," ütles kaitsja. Advokaat selgitas, et seadus ei sea põhikirja muutmiseks ranget tähtaega.

"Järelikult mingit seaduserikkumist ei olnud," sõnas Krupski.

Advokaat lisas, et kaebab kohtuotsuse edasi. Tema seisukohalt ei olnud justiitsministeeriumil piisavalt alust Golosi likvideerimiseks.

21. novembril 2012 jõustunud vabaühenduste seadus kohustab välismaalt raha saavaid ja poliitikaga tegelevaid vabaühendusi registreerima end välisagentidena.

Mitmed ühendused pole nõuet täitnud ning Goloss, mis jälgis lääneriikidest saadud rahastuse toel kohalikke ja üleriigilisi valimisi, peatas oma tegevuse 2013. aastal. Selle juhid lõid teise vabaühenduse sarnase nime all ning selle eesmärgiks oli kaitsta valijate õigusi, kuid seekord lääneriikidest rahastust ei võetud.

Allikas: Interfax-AFP-BNS



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: