Soome kaitseminister avaldas esimest korda austust kahele USA-sse maetud veteranile ({{commentsTotal}})

Kaitseminister Jussi Niinistö Mannerheimi risti kavalere meeles pidamas.
Kaitseminister Jussi Niinistö Mannerheimi risti kavalere meeles pidamas. Autor/allikas: twitter.com/jniinisto

Soome kaitseminister Jussi Niinistö tegi oma äsjase USA visiidi ajal ka ühe senisest riikliku poliitika kontekstist märkimisväärselt erineva sammu. Nimelt käis ta Arlingtoni sõjaväekalmistul ja asetas lillekimbud haudadele, kuhu on maetud Mannerheimi risti kavalerid Lauri Törni ja Olavi Alakulppi.

"Soovisin avaldada austust Soome sõdade teenekatele veteranidele, kes on maetud USA-sse. Ametlikus programmis oli enne tagasilendu paar tundi vaba aega. Mõtlesime, et teeme minu meelest kaitseministrile kohase ringkäigu enne lennujaama minekut," vahendas ajaleht Helsingin Sanomat Niinistö selgitust.

Mõlema lillekimbu küljes oli ka lint, mille peale oli nii soome kui ka inglise keeles kirjutatud järgnev tekst: "Mannerheimi-risti kavaleri mälestust austades, kaitseministeerium."

"Me avaldasime oma austust seetõttu, et Mannerheimi rist on kõrgeim autasu, millega sõdureid on autasustatud. Sõltumata nende hilisematest eluperioodidest otsustasime Törnit ja Alakulppit meeles pidada," sõnas kaitseminister kommentaariks.

Lillekimpude asetamisest võtsid osa ka kaitseministeeriumi kantsler Jukka Juusti ja julgeolekupoliitika osakonna juhataja Theresa Zitting.

Varem pole ükski Soome kaitseminister kahe kuulsa veterani mälestust austamas käinud, sest teema oli külma sõja ja soometumise perioodil üsnagi problemaatiline.

Lauri Allan Törni teenis oma karjääri jooksul nii Soome, Saksamaa kui ka USA relvajõududes ning osales Talvesõjas, Jätkusõjas, Teises maailmasõjas (Waffen-SSi koosseisus) ja USA sõjaväelasena Vietnami sõjas.

Jätkusõja ajal tekitas Törni juhitud üksus Nõukogude vägedele niivõrd tõsist kahju, et tema pea eest pandi välja 3 miljoni Soome marga suurune "vaevatasu". Mannerheimi ristiga autasustati kapten Törnit 1944. aasta juulis.

Törni oli vastu Soome-NSV Liidu rahuläbirääkimistele, sest see kohustas Soomet sõdima NSV Liidu liitlasena sakslaste vastu Lapimaal. Ta liitus hoopis vastupanuliikumisega ja läks Saksamaale sabotaaži väljaõppele, et olla valmis hetkeks, kui Nõukogude Liit peaks Soome ikkagi okupeerima. Sõja lõpus andis ta seal alla Briti vägedele, hiljem aga põgenes vangilaagrist ja tuli tagasi Soome, kus ta aga kommunistide mõju all oleva salapolitsei poolt kinni peeti ja riigireetmise (ehk Saksa vägedega liitumise) eest vangi mõisteti. 1948. aastal anti talle president Paasikivi poolt armu, kuid järgmisel aastal põgenes ta Rootsi ja jõudis lõpuks USA-sse.

Ameerika Ühendriikide relvajõududes sai temast hiljem Larry Alan Thorne'i nime all eriüksuslane ning ta jõudis välja majori auastmeni. Vienami sõja päevil 1965. aastal tulistati teda transportinud helikopter Laose kohal alla ning tema säilmed leiti alles 1999. aastal. Arlingtoni kalmistule maeti ta 2003. aastal.

Seoses riigireetmises süüdimõistmisega võeti temalt ära ka Soome kaitseväe auastmed ning pärast armuandmist oleks ta pidanud nende tagasi saamiseks vastava avalduse tegema. Seda aga ei juhtunud ning auastmeid pole ta ka postuumselt tagasi saanud. Nõukogude Liidu survel Törni ja tema saatusekaaslaste suhtes rakendatud poliitika on Soomes aastate jooksul palju kõneainet pakkunud.

Samuti Talvesõjas ja Jätkusõjas sõdinud Olavi Eelis Alakulppi peeti pärast sõja lõppu kinni süüdistatuna relvade peitmises. Vanglast ja seejärel kodumaalt õnnestus tal põgeneda 1945. aastal ning aastatel 1947–1968 teenis ta USA sõjaväes, kus jõudis kolonelleitnandi auastmeni.

Enne sõda suusatamise teatesõidus maailmameistriks tulnud Alakulppi tegutses USA relvajõududes peamiselt instruktorina, kuid võttis näiteks osa ka Korea sõjast. Kui ta oli 1950. aastate lõpus Lääne-Saksamaal kompanii ülem, oli tema isiklikuks autojuhiks ajateenistust läbiv muusik Elvis Presley.

Kaitseminister Niinistö Washingtonis viibimise peamiseks põhjuseks oli osalemine ISIS-e vastase koalitsiooni nõupidamisel.

Toimetaja: Laur Viirand



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: