Eesti Energia kvartalikäive kahanes pea viiendiku 149 miljonile ({{commentsTotal}})

{{1469778763000 | amCalendar}}

Eesti Energia teise kvartali käive langes aastaga 17,9 protsenti 148,7 miljonile eurole, kahanes ka firma kulumieelne kasum (EBITDA), ent ülespoole liikus puhaskasum. Valitsuse otsus tagantjärele ressursitasusid langetada tõi firmale erakorralist tulu 12,6 miljonit eurot.

Käibelanguse taga oli peaasjalikult madalam turu elektri ja põlevkiviõli müügist, kuna väljamüügihinnad olid madalamad kui aasta varem samal perioodil.

Elektrimüügi tulu kahanes 21,9 protsenti 66,1 miljonile ja põlevkiviõli müügitulu 43,2 protsenti 13,7 miljonile eurole, teatas Eesti Energia börsile. Elektrilevi käive sisuliselt ei muutunud ja püsis 56 miljonil eurol.

Grupi EBITDA-t mõjutasid allapoole üldiselt samad tendentsid, ent seda tõstis Eesti valitsuse otsus langetada tagasiulatuvalt keskkonna- ja ressursitasusid, mis tõid firmale teises kvartalis erakorralist tulu. Madalamad maksumäärad toetavad firma äritegevust ka edaspidi, kirjutas juhatus.

EBITDA elektrimüügi segmendis kahanes 46,6 protsenti 17 miljoni eurole, kuna tuletisinstrumentidest teenitud tulu oli väiksem ning kasumimarginaal ja müügimahud madalamad kui aasta varem teises kvartalis. Põlevkiviõli segmendi EBITDA pöördus aga negatiivseks ja langes 9,9 miljoni võrra, nii et ettevõte teenis segmendist 3,4 miljonit eurot ärikahjumit.

Jaotusvõrgu ehk Elektrilevi EBITDA kasvas aastaga 2,3 protsenti 29,3 miljoni euroni, seda toetasid madalamad võrgukaod. Teiste toodete ja teenuste panus EBITDA-sse oli 11,6 miljonit eurot ehk 9,7 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Selles summas sisaldub ka keskkonnatasude langetusest tulnud 12,6 miljonit erakorralist tulu.

Teise poolaasta tulemuste osas on juhid optimistlikud

Juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul on ettevõte teise poolaasta väljavaadete suhtes mõõdukalt optimistlik, kuna üldised trendid turul on pigem positiivsed. Elektri- ja õlimüügi väljavaated on tema sõnul üksjagu paranenud ja ka valitsuse ressursitasude langetamise otsus toetab positiivset väljavaadet. "See võtab meilt koormuse maha," märkis Sutter.

Tänu ressursitasude langetamisele loodab ettevõte teises poolaastas kavastada ka tootmismahte.

Peale Brexitit on tugevalt langenud ka süsinikdioksiidi kvoodihind, mis samuti aitab ettevõttel kulusid kokku hoida. "Need asjaolud süstivad meisse optimist, oleme positiivsemad kui esimese kvartali lõpus," ütles Sutter.

Kokku on Eesti Energia tänavu esimese poolaastaga oma kulusid vähendanud 14 miljoni euro võrra. Eesti Energia juhatuse liiga ja finantsdirektor Andri Avila nimetas finantsiliselt teist kvartalit "mõnevõrra stabiliseerumise kvartaliks".

Investeeringud on järsult vähenenud

Eesti Energia investeeringud langesid võrrelduna möödunud aasta sama ajaga 63 protsenti, ulatudes 31,5 miljoni euroni. Põhiosa investeeringutest ehk 22 miljonit eurot tehti elektrivõrku, märkis kontsern.

Elektrilevi ehitas kvartaliga 69 uut alajaama ja 651 kilomeetrit ilmastikukindlat elektriliini. Jätkus ka kaugloetavate arvestite paigaldamine, mis vabastab kliendid näiduteatamise kohustusest. Kvartali lõpuks oli projekti käigus paigaldatud 573 000 uut tunnipõhist arvestit. Kauglugemisele ülemineku projekt lõpeb käesoleva aastaga.

Kontserni viimaste aastate suurim investeering Auvere elektrijaam on alates esmasest ühendamisest elektrivõrguga 2015. aasta mais tootnud ligikaudu ühe teravatt-tunni elektrienergiat.

Teises kvartalis jätkusid elektrijaama seadistamine ja katsetused.

"Kuigi Auvere elektrijaama tolmuheitmed on kordi madalamad kui vanade tolmpõletuskatelde vastavad näitajad, ei ole peatöövõtja tolmuheitmete osas saavutanud kõigil koormustel veel lepingus ettenähtud tulemust. Kui elektrijaam läbib kõik vajalikud katsetused, võtab Eesti Energia jaama ehitajalt lõplikult vastu. Seni jätkab jaam tööd valitud režiimidel ja koormustel, mille juures heitmed normidele vastavad," rääkis Avila.

Allikas: BNS



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: