Parts: praegused probleemid parvlaevadega said alguse 2013. aasta venitamisest nõukogus ({{commentsTotal}})

Juhan Parts
Juhan Parts Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Endine majandusminister Juhan Parts ütles Tallinna Sadama tütarfirma parvlaevaostu ümber toimuvat kommenteerides, et probleemid said alguse, kui valitsus oli 2013. aastal toonase tegutsemismudeli faktiliselt heaks kiitnud, kuid Tallinna Sadama nõukogu hakkas venitama ning hiljem vahetus juba valitsus.

"Kui meie valitsuse otsus oleks ellu viidud 2013 ja selle mudeli järgi, siis ma arvan, et täna oleks laevad olemas ja operaator oleks leitud turul konkursi teel," ütles Parts ERRi uudisteportaalile.

2013. aasta septembris plaaniti, et riik kas ostab või ehitab sobivad uued laevad ning riigi võit on kapitalikulutused. Endine majandusminister tõi välja, et kui erainvestor ehitaks või opereeriks laevu, siis tema laenutingimused turult on kehvemad, kasumimarginaalide ootused on märksa kõrgemad ja tema ootus laevade tasuvusajaks on oluliselt lühem kui laevade majanduslik eluiga.

"Sealt tuleb see kapitali kokkuhoid, millest on räägitud 10 aasta peale suurusjärgus 60 miljonit eurot," lausus Parts.

Ta lisas, et valitsus kiitis 2013. aasta septembris tema plaani faktiliselt heaks, esimene tõrge tekkis aga Tallinna Sadama nõukogus, kus venitati mõned kuud "Itaalia streigi" vormis.

"Hiljem juba toimus valitsuse vahetus ja veelkord, 2013 oli plaan, et Tallinna Sadam saab olema laevade omanik, teenuse opereerija pakutakse turule konkursi korras. Täpselt sama mudel, nagu see töötab Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Abruka ja Piirissaare vahel. Lisaks sellele, et see arvestab turuloogikat, et seal, kus on eeldus reaalseks konkurentsiks, tasub pakkuda teenust turul ja riigil ei ole mõtet sekkuda, aga seal, kus reaalne konkurentsi tekkimine, arvestades kõiki asjaolusid, ei ole võimalik ehk laevadesse investeerimine 30 aastase tasuvusega, oli riigil seal võimalik saavutada oluline maksumaksjate kulude kokkuhoid," selgitas Parts.

Miks sadama nõukogu venitas, ei osanud ta öelda. "Osaliselt võib tõmmata mingit mõttelist silda nõukogu ja juhatuse viivitamises võib-olla nende sidrunite looga (praamiärimees Vjatšeslav Leedo rääkis kohtus, et Tallinna Sadama endine juht Allan Kiil küsis temalt 2014. aastal neli miljonit eurot poliitilist toetust, joonistades neli sidrunit, mis tähendas nelja miljonit - toim), aga ma ei saa seda ju väita, see võib olla mingi osaline seos seal, aga 2013. aasta septembris oli see plaan kõigi jaoks heakskiidetav, Tallinna Sadam nägi seal ärilist võimalust," kinnitas ta.

Praegu peaks Partsi hinnangul olemasolev operaator seni teenust edasi pakkuma, kuni uued laevad on olemas.

"See on nende majandustegevus, see peaks olema neile äriliselt kasulik. Kas seal on võimalik mingeid väljapressimisi, juhul kui laevad hilinevad, siis miks mitte. Tundub käekiri tuttav kuidagi," lausus ta.



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: