Pommiähvarduse teinud naine võeti vahi alla ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Kolmapäeval, 27. juuli õhtupoolikul helistati hädaabinumbril ning teatati, et viie minuti pärast lõhkeb Jõgeval Aia tänaval ühe hoone müüril pomm. Politsei piiras ohuala, kontrolliti üle piirkonda jäänud majade ümbrus, trepikojad ning keldrid. Midagi kahtlast ei leitud.

Paralleelselt asuti kohe selgitama valeväljakutse tegijat. Uurijad selgitasid, et ähvardus tehti Tartust Karlova linnaosast ühelt tänavanurgalt ning peagi peeti seal samas kuriteos kahtlustatavatena kinni 21-aastane ja 26-aastane naine, kes mõlemad olid alkoholi tarvitanud. 

Politsei alustas sündmuse täpsemate asjaolude uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist, kui see on toime pandud lõhkematerjaliga ähvardades. 

Alustatud kriminaalmenetluse raames on tänaseks kogutud tõendid, mis viitavad, et helistajaks oli 21-aastane naine. Täna, 29. juulil esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuur eeluurimiskohtunikule taotluse kahtlustatava vahistamiseks, kuna prokurör leiab, et vahistamine on vajalik eelkõige seetõttu, et on alust arvata, et naine võib vabaduses viibides jätkuvalt toime panna kuritegusid.

"Tahaksin siinkohal rõhutada, et õiguskaitseasutused reageerivad analoogsetel juhtumitel koheselt suurte jõududega eesmärgiga kiirelt välja selgitada võimalik oht inimeste elule. Me ei saa välistada, et samal ajal võib keegi kuskil tõepoolest abi vajada," kommenteeris kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtiv ringkonnaprokurör Toomas Liiva. 

Kohus rahuldas esitatud taotluse ning naine võeti eeluurimise ajaks vahi alla. „Vahistatud naisel on nüüd piisavalt aega järgi mõelda, et kas selline nn nali oli ikka väärt neid kuid, mida ta viib vanglatrellide taga,“ sõnas prokurör.

Menetluse raames kogutud andmete põhjal võib väita, et teine naine oli kaasosaline. Talle on esitatud kahtlustus avaliku korra raske rikkumise toimepanemises, kuid tema vahistamiseks vajadust pole. 

Politsei tuletab meelde, et pommiähvarduse tegemine on tõsine kuritegu ja ei tasu loota, et kõnetegija jääb anonüümseks. Politsei kasutuses on vahendid, mille abil suudetakse pea kõikide juhtumite korral kindlaks teha ähvarduse teinud inimene.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: