Arborist kahtleb Tartu jõeäärsete paplite ulatusliku kärpimise vajaduses ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Tartu linnavalitsus soovib hooldustööde käigus kärpida paplite latvu, arboristi sõnul põhineb linna soov aga valedel analüüsidel ja pole seega põhjendatud.

1930. aastatel Tartusse, Emajõe vasakkaldale istutatud papliallee on Eesti üks unikaalsemaid. Ligikaudu 30 meetri kõrgused paplid vajavad eelmisel aastal läbiviidud alleepuude seisundi hinnangu alusel hooldust.

Hooldusjuhise üks punkt näeb ette kuivanud või hõrenenud paplite latvu tagasi lõigata ligi 10 meetri võrra, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Linna koostatud papliallee hooldusjuhis on murekoha just paplite kõrguste küsimuses tõstatanud, sest arboristi Heiki Hanso sõnul on hooldusjuhis koostatud pealiskaudselt, süvenemata ja valedel alustel.

"Kui hoolduskava koostati oktoobris-novembris, siis ilmselgelt on kõrgetel 30-meetristel puudel ladvalehed juba ammu ära puhutud. Võib-olla alt jalad maas vaadates tundub tõesti, nagu ladvad oleks ära kuivanud. Aga suvel võivad ju kõik Supilinna poolt vaadates tõdeda, et see ei vasta tõele," rääkis Hanso.

Pappel pole Eesti looduse loomulik osa, kuid siiski on Hanso sõnul paplid Emajõe äärsete tingimustega hästi kohanenud.

Üksikute kuivanud okste eemaldamise vastu Hanso pole, kuid kõikide puude vähendamine ühe neljandiku võrra vajab põhjalikumat kaalutlemist ja analüüsi.

Tartu linnavalitsuse arborist, Kaire Zimmer Hanso väidetega ei nõustu. Tema sõnul pole eesmärgiks rikkuda unikaalset alleed vaid vastupidi: tagada puudele paremad toitumistingimused ja turvalisus alleel.

"Tehti uuring ja leiti, et kaheksa puud on sellised, mis tuleks tegelikult maha oma seisundi tõttu võtta. Kaks puud olid sellised kriitilised, et kui võra tugevalt vähendada, siis saab neid tüvesid säilitada ja seeläbi säilitada ka allee rütmi. Järeldus oli veel, et vähemalt kolm meetrit tuleb kõiki puid tagasi lõigata," rääkis Zimmer.

Zimmer ei nõustu Hanso väitega, et uuringu tulemused ei vasta tõele, sest vaatlusi maapinnalt teostati ka suvel, mitte ainult sügisel.

Siiski on Zimmeri sõnul räägitud tänaseks veel kahe arboristiga, kes oma arvamuse papliallee edasise hoolduse kohta esitavad.

Toimetaja: Priit Luts



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: