Kaubanduskoda annaks miljoni Eesti majandusse investeerinule elamisloa kvoodiväliselt ({{commentsTotal}})

Mart Nutt ja Mait Palts
Mart Nutt ja Mait Palts Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kaubandus-tööstuskoja arvates võiks tulevikus suurinvestoritel lubada elamisluba taotleda ka siis, kui lubade aastane piirarv on täis.

Koda tegi põhiseaduskomisjonile nimelt ettepaneku arvata tulevikus kolmandatest riikidest pärit suurinvestorid välismaalaste sisserände piirarvust välja, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Välismaalaste seadus näeb ette, et aastas võib Eesti elamisloa saada umbes tuhat väljaspool Euroopa liitu pärit inimest.

Võimalikud on ka erandid - näiteks on väljaspool piirarvu võimalik elamisluba taotleda kolmandatest riikidest pärit õppejõududel ja teadlastel, samuti siia õppima saabunud välismaalastest tudengitel.

Kavandatavate muudatustega lisanduksid nimekireja IKT-sektori töötajad ja iduettevõtjad.

Kaubandus-tööstukoja hinnangul võiksid nimekirjas olla ka suurinvestorid, kes investeerivad Eesti majandusse vähemalt miljon eurot.

"See annaks ühest küljest emotsionaalse kindluse, et juhul kui investor läheb ka aasta lõpus elamisluba taotlema, ei tekiks tehnilist probleemi seetõttu, et kvoot oleks täis," rääkis kaubanduskoja peadirektor Mait Palts.

Koja ettepanekud on saadetud riigikogu põhiseaduskomisjonile. Komisjoni liikme Mart Nuti sõnul ei ole ühtset seisukohta veel kujundatud. Ettepaneku võimalike miinustena näeb ta paari asja.

"See ei mõjuta Eesti migratsioonipoliitikat mitte kuidagi, sest inimeste hulk on päris väike. Pahupool võib olla selles, et kui seda laiendatakse, näiteks suurinvestoritelt ka mingitele teistele gruppidele, tekib küsimus, kas Eesti on riik, mis müüb elamislubasid, või annab neid ikkagi vastavalt vajadusele," kommenteeris Nutt.

Nuti sõnul ei piira elamisloa puudumine kuidagi näiteks Eestisse investeerimist ning selle taotlemine võib olla rohkem seotud huviga tegutseda Euroopa Liidus laiemalt.

Mait Palts arvab hoopis, et elamislubadele kehtestatud piirmäära võiks tulevikus tervikuna kaotada

"Kui meil kehtib üksjagu ka teisi kriteeriumi ja reegleid, millele elamisloa taotleja peab vastama, siis on üldse küsimus, kas numbrilist kvooti on mõistlik seada või mitte," ütles Palts.

Toimetaja: Priit Luts



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: