Tänavu tuleb hea õuna-aasta, köögivili jätab soovida ({{commentsTotal}})

Küüslauk jääb tänavu kiduraks.
Küüslauk jääb tänavu kiduraks. Autor/allikas: Merilin Pärli/ERR

Ehkki põllumehed tõdevad, et ennustamine on tänamatu töö, on siiski juba ette näha iseäranis head õuna-aastat ning heal juhul keskpärast köögiviljasaaki. Saagikus ja selle kvaliteet saavad lõplikult selgeks koristamise ajal.

Koristus on esimestel põldudel juba alanud, senine tulemus näitab keskpärast saaki.

"Möödunud talve külmad tegid oma töö, põllud jäid hõredaks ja saagid kesiseks," tõdeb taimekasvatuse instituudi direktor Mati Koppel ERR.ee-le. "Palju sõltub ka edaspidisest ilmast, siiani pole see viljakasvatajat soosinud."

Koppeli sõnul on viletsam aasta just taliviljale, kuivõrd jaanuarikuisele sulale järgnes käre külm, mis saagikust kahjustas. Suvivilja seis on tema hinnangul parem.

"Teravilja saak on üks asi, teine asi on teravilja kvaliteet," rõhutab Koppel. "Põllumehed on mures, et kui suve esimene pool oli kuiv ja teine pool vihmane, siis on vili hakanud nüüd äkki võrsuma, mistõttu koristus läheb keerulisemaks ja kvaliteet on madalam," selgitab Koppel.

Köögivili ebaühtlane

Kuivõrd kaks eelnevat aastat olid teraviljakasvatajatele rekordaastad ning ka saagi kvaliteediga võis rahule jääda, siis sel aastal on nendega võrreldes oluline tagasilangus.

Köögiviljade ja kartuli saagikus peaks aga tulema korralikul keskmisel tasemel, sest kasvuks vajalikku niiskust ja vett on tänavu küllaga jagunud. Kuivõrd aga enamiku põllukultuuride saagikoristus seisab alles ees, võivad lähinädalate ilmad tulemust veel üksjagu mõjutada. Näiteks põldhernes, mis on siiani hästi kasvanud, vajab koristamiseks kuiva ilma, kuid prognoosid räägivad jätkuvast vihmast.

Harjumaal 180 hektaril köögivilja ja teravilja kasvatava ning mahlu, smuutisid ja köögiviljasuppe tootva Kadarbiku talu juht Veiko Pak on saagikuse osas optimistlik, kuid ennustada suurt ei taha.

"Kaks kuud on veel minna - lootus on olemas, et peaks plaanipäraselt minema," arvab Pak. "Peaasi, et mingit suurt vihmasadu või rahet ei tule. Vilja puhul on keerulisem, kui nüüd sadama hakkab, nagu prognoos lubab," tõdeb Pak.

Lisaks levinumatele köögiviljadele võrsub Kadarbiku talu maadel Saue vallas ka nisu ja oder.

Mahetalunik, talupidajate keskliidu juhatuse liige Tiia Klein, kes peab Viljandimaal Tarvastu Saariku talu, peab tänavust köögiviljade saagikust väga ebaühtlaseks - kuna vihma hakkas rohkem tulema alles juulis, tulid taimed hilja üles, mistõttu kujuneb ka saagikus möödunud aastast pigem väiksemaks.

Küüslaugu saak jääb aga tänavu kesiseks nii tal kui ka paljudel teistel põllumeestel.

"Küüslauk on üle aegade kehv," tõdeb Klein, kinnitades, et see on tänavu kõikjal vilets, sest kannatas pikalt kuiva käes ega kasvanud õigel ajal.

Ka ebastabiilsete ilmadega talv tegi küüslaugule kurja. Seevastu sibulaga võib enam-vähem rahule jääda.

Õunapuud on lookas

Küll aga kiidab Tarvastu Saariku talu perenaine Klein suurepärast õuna-aastat.

"Õunasaak on väga-väga hea sel aastal, lausa ülisuur. Kvaliteeti veel ei tea, aga saak on üle aegade suurim," rõõmustab Klein.

Taimekasvatuse instituudi direktor Mati Koppel kinnitab, et tulemas on väga hea õuna-aasta. Sellele viitavad ka hobiaednike ubinatest pungil puud.



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: