Kurjategijad lohistasid kannatanuid köiega auto taga ({{commentsTotal}})

Vangla aed.
Vangla aed. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Korduvalt kriminaalkorras süüdi mõistetud mehed said taas kord Pärnu maakohtus karistada eri kuritegude eest, sealhulgas olid nad kannatanuid köiega auto taga lohistanud, kirjutab Pärnu Postimees.

Vendi, 25-aastast Renot ja 29-aastast Tamot on karistatud nii kaklemiste, röövimiste kui varguste eest, kuid vangistus pole nende teguviise muutnud.

Tamo, keda viiel korral kriminaalkorras karistatud, ründas süüdistuse kohaselt Pärnu linnas Tervise sanatooriumi juures meest, kellel oli kaasas sülearvuti kott. Koos tuvastamata kaaslasega läks Tamo vastutulijale kallale. Mehed peksid ohvrit rusikaga näkku ja kui too veel maas vedeles, lõid teda jalgadega edasi. Kõike selleks, et kannatanult ära võtta 400 eurot väärt rüperaal.

Eelnimetatud kahe vennaga koos oli kohtu all 36-aastane Marek, keda varem on karistatud kolm korda purjus peaga autojuhtimise eest.

Tunamullu juunis peksid Marek, Reno ja Tamo Tõstamaa vallas kaht ohvrit korduvalt, appi võeti jalad ja näiteks veljevõti. Kõige tipuks seoti üks ohvritest kaelapidi köiega auto külge ja lohistati teda teel umbes 100 meetrit. Teine mees seoti köiega kinni jalgupidi ja tedagi tabas sama saatus. Ohvritel murdus mitu luud ja nad olid üle kere muljutud.

Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Annely Ermi sõnutsi olid kannatanud ja kurjategijad üksteisele tuttavad.

Osalus võikas kuriteos Marekit trellide taha ei saatnud. Ta sai karistuseks aasta vangistust tingimisi, kolmeaastase katseajaga. Renole mõisteti aasta ja kuue kuu pikkune reaalne vangistus.

Seaduste järgi katab suurem karistus kergema, seega sai Tamo puhul määravaks hoopis esmalt mainitud röövimine, mistõttu Pärnu maakohus mõistis talle kolm aastat ja kuus kuud reaalset vangistust. Kohtuasi lahendati kokkuleppemenetluses.

Allikas: BNS



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: