Varasem eesistumine võib Eestisse tuua idapartnerluse tippkohtumise
Varasemaks nihkunud Euroopa Liidu (EL) eesistumine võib tuua Eestisse ka EL-i iga kahe ja poole aasta tagant peetava idapartnerluse tippkohtumise, mis peaks praeguse kava järgi toimuma 2017. aastal, kirjutab Eesti Päevaleht.
Idapartnerluse tippkohtumisele kogunevad koostööd arutama EL-i 28 liikmesriigi ning EL-i idapartnerite Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene riigipead. See tähendab palju kõrgetasemelisi külalisi nagu näiteks Angela Merkel, Theresa May ja Aljaksandr Lukašenka, märgib ajaleht.
Väliministeeriumi selgituse kohaselt peaks tippkohtumine tõesti toimuma 2017. aastal, kuid konkreetsem arutelu selle aja ja toimumiskoha üle seisab ees alles sügise hakul. Eesti eesistumisega seotud isikute sõnul pole võimaliku tippkohtumise korraldamist veel arutatud.
Tippkohtumise korraldamine sõltub paljudest asjaoludest. Näiteks on vaja võimalikud kuupäevad klapitada riigijuhtide päevakavaga. Arvestada tuleb ka seda, et asjast võib olla huvitatud Malta, kelle eesistumine on enne Eesti oma.
Tavakohaselt peaks tippkohtumist korraldada sooviv riik sellest teatama kaks aastat varem. Eestil jääb praegu oma eesistumise alguseni alla aasta.
See, et Eesti võiks tippkohtumist korraldada, ei tähenda, et seda peaks tingimata tegema Eestis. Eesistujariik võib ürituse korraldada ka näiteks Brüsselis. Eesistumise aja suuremad üritused on praegu plaanitud Kultuurikatlasse, mis jääks sellise suursündmuse jaoks ilmselt väikseks.
Võrreldava kõrgetasemelise ürituse korraldamise kogemus on Eestil varasemast olemas. NATO välisministrite mitteametlik kohtumine tõi 2010. aastal Tallinna umbes 50 riigi ja organisatsiooni kõrgeid ametnikke.
Toimetaja: Anvar Samost