Mihkelson soovitab Vene kaitseministeeriumi kutsesse suhtuda ettevaatlikult ({{commentsTotal}})

{{1470130690000 | amCalendar}}

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul tuleb Venemaa kaitseministeeriumi kutsesse julgeolekuteemalisele arutelule suhtuda ettevaatlikult, eriti selles osas, mis puudutab koostööd Süürias.

"Loomulikult peaks olema kõigi meie huvides, kui tegemist on Venemaa siira huviga pingeid maandada ja selle vastu ei saa midagi olla," ütles Mihkelson rahvusringhäälingu raadiouudistele. "Kuid, mis puudutab Süüriat, siis selles osas oleksin ma väga ettevaatlik. Eesti seisukoht peaks olema väga selge. Koostööd Venemaaga Süürias on väga raske ette kujutada. Igal juhul tuleb olla ettevaatlik, kui Venemaa püüab tõmmata piire oma geograafiliste huvide kontrollimiseks."

Venemaa kaitseministeerium on kutsunud NATO liikmesriikide esindajaid septembriks Moskvasse visiidile ning lisaks näiteks allianssi kuuluvatele Poolale ja Balti riikidele on küllakutse saanud ka NATO-sse mitte kuuluvad Soome ja Rootsi.

Venemaa asekaitseminister rääkis plaanitavatest konsultatsioonidest eelmisel nädalal, kui kohtus Moskvas saatkondade kaitseatašeedega, vahendas Soome rahvusringhääling.

"Erimeelsustest hoolimata on Venemaa valmis konstruktiivseteks aruteludeks ühist huvi pakkuvates küsimustes," märkis Antonov. Võimalike aruteluteemadena tõi ta esile üldise julgeolekupoliitilise olukorra Euroopas. Antonovi sõnul võiks kohtumine aidata vähendada pingeid, mis on seotud sõjalise liikluse kasvuga riigipiiride ääres.

Läänemere piirkonna puhul on kavas rääkida ka lennuliikluse turvalisusest.

Mihkelson lausus, et Venemaa ettepanekut tuleb Eestil liitlastega NATO-s analüüsida, sealhulgas Saksamaa ja Taaniga, keda Venemaa kaitseministeerium kutsutute hulgas ei nimetanud. "Kuid soovi rääkida lennuliikluse turvalisuse üle ja pingeid maandada on igati tervitatav," lisas Mihkelson.

 

 

Toimetaja: Indrek Kuus



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: